Juba 1916 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 6 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,1 punktiga ja kommenteeritud 16 korda.

Tegevusaruanne 2022

Karilatsi Kalamajand OÜ alustas majandustegevust 1997.a. Põhiliseks tegevusalaks on forellikasvatus.Toodang realiseeritakse enamasti restoranidele ja jaemüügi ettevõtetele. Suveperioodil tegeldakse kalaturismiga nagu kalapiknikute korraldamine ja kalapüügi võimaldamine.

Karilatsi Kalamajand OÜ on küllaltki tuntud puhkeaja- ja seminaride korraldamise koht Lõuna-Eestis, mis on saanud tuntuks tänu oma suurepärasele haljastusele ja sõbralikule teenindusele.

Territooriumi laiendamiseks ja väljaehitamiseks on kasutatud sihtfinantseeringutest saadud vahendeid. 2001.a. valmis Phare toetuse kaasabil piknikumaja suuremale seltskonnale ürituste korraldamiseks. 2002.a. valmis Sapardi toetuse abil koelmuhoone, kus on võimalik kalamarjast väikekala kasvatada ja talveperioodil kala töödelda vastavalt kehtivatele nõuetele.2005.a. lõpul PRIA toetuste abil valminud uutes puhastussüsteemides ja kalabasseinides sai võimalikuks kalavarusid oluliselt suurendada. 2009.a. müügikäive püsis 2008.a. tasemel. Kalavarud suurenesid oluliselt. 2010.a. kuuma suve tõttu aga hävis 22 tonni müügikala.2011.a. soetati elektrigeneraator, et vältida elektrikõikumisi.

Kalavarud suurenesid mõningal määral ja ka käive tõusis.

2012.a. suurenes müügitulu ligikaudu 20%. 2013.a. käive langes 6% ja puhaskasumit saavutati minimaalselt. Põhjuseks oli kuiva suve tõttu alamõõdulise müügikala madalama hinnaga realiseerimise vajadus.

Kuna kalapiknikud pole enam nii populaarsed, tuleb edaspidi käivet tõsta toodangu müügisortimenti mitmekesistades.

2014.a.oli kalakasvatajatele järjekordne raske aasta. Käive langes neljandiku võrra ja kuna kaubakala oli defitsiidis, siis ka kalavarud aastalõpu seisiga summaliselt vähenesid.

2015.a. plaanitud rekonstrueerimistööd kalakasvatustiikide ja kogu tootmisprotsessi uue tehnoloogiaga kaasajastamine viidi edukalt ellu PRIA-st saadud toetuse abil. Käive suurenes üle 20%.

2016.a. suurenes käive 37%, realiseeriti suurem kogus Siberi tuura.

2017.a. käive langes veidi seoses kaubakala puuduse tõttu.

2018.a.käive sama, mis eelneval perioodil ja ka kahjum samas summas.

2019.a.käive 30% langenud võrreldes eelneva perioodiga. Põhjuseks aasta teisel poolel Eestis lahvatanud listeeriaskandaal, mis halvas kogu kalandussfääri. Kalavarude suur jääk aasta lõpul põhjustatud sellest, et polnud enam võimalik talveks Narva kalabasseinidesse kaubakala viia.

2020.a.käive langes pandeemia tõttu veel 13%. Kahjumit aitas vähendada Pria-lt saadud toetus summas 23115 eurot.

2021.a.kuum ja vihmavaene suvi põhjustas tohutu kalavarude hävingu, mis kajastus majandusaasta suures kahjumis.

2022.a. käive langes 15%. Kalavarud aasta lõpuks ei suurenenud. Kõrgete energiahindade tõttu ei teenitud ka kasumit.