Juba 4099 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 31 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2022

OÜ Kerseli on oktoobris 1997 aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte.

OÜ Kerseli põhitegevus on põllumajandussaaduste tootmine ja transporditeenuste osutamine Eestis, Lätis, Leedus, Soomes.

2022 aastal oli Kerseli OÜ müügitulu 4 276 132€. Müügitulust moodustas transport 41,21% ja oma kasvatatud teravilja müük 51,74%.

Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 1 966 640€.

Juhatus koosneb kahest liikmest. Juhatuse liikmed töötavad töölepingu alusel. Keskmine töötajate arv 2022.a. oli 37 ja ettevõtte tööjõukulu 744 032€.

Kerseli OÜ haldab Jõgevamaal üle 2500 hektari põlde. Kui varem asusid põllumaad maakonnas hajali, siis nüüd on olukord muutunud. Oleme teadlikult koondanud oma põllumaa üsna ühte kohta. Kaugemad põllud müüsime maha ja meil õnnestus siit samas maad asemele osta ja muid põlde ka rendile võtta.

Järgnevalt on toodud erinevad finantssuhtarvud ja nende arvutusmetoodika.

Finantssuhtarvude arvutamisel on kasutatud järgmisi valemeid: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused 2. Võlakordaja = kohustused / varad 3. Omakapital varadest = omakapital / varad 4. Omakapitali ja kohustuste suhe = omakapital / kohustused 5. Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulud 2022 2021

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,06 1,87

Võlakordaja 0,32 0,39

Omakapital varadest 0,68 0,61

Omakapital kohustustest 2,11 1,55

Puhasrentaablus(%) 46,00 30,02

Vilja saagikust mõjutas kõige enam suvel pikale veninud põuaperiood. Teravilja koristusega said põllumehed alustada küll juba varem ja septembri keskpaigaks oli suur osa teraviljast koristatud, aga teravilja kogusaak jäi 21% väiksemaks kui 2021. aastal.

2022. aastal investeeris ettevõte põllumaa soetusse 38205€. Masinatesse ja seadmetesse 1 295 746€.

2023. aastal planeerime investeeringuid kuskil 300 000€.

Kerseli OÜ on oma põhitegevustes piirkonna suurimate tööandjate hulgas.

Ülevaade teraviljakasvatusest Eestis 2022.

Teraviljakasvatus on oluline tegevusvaldkond. Eestis kasvatakse 2022. aasta seisuga PRIA andmetel meil teravilja kokku 371 113 hektaril. Ligi poole sellest pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11 protsenti kaer ja 4 protsenti rukis. Teiste teraviljade osakaal on oluliselt väiksem. Eestlaste omatarve vilja osas on umbes 0,6 miljonit tonni. Kaks kolmandikku toodetust läheb riigist välja. Spekulatiivselt ületab 2022 ekspordimaht põlluviljade (teravili, raps, kaunviljad) osas miljoni tonni piiri. Suurem osa välja veetavast viljast on kõrge kvaliteediga ja läheb müüki toiduviljana.

Ukrainas puhkenud sõda pani vilja hinnad pärmina kerkima ja tipu saavutasid need mullu kevadeks. Seejärel hakkasid need taas langema, aga päris sõjaeelsele tasemele nad tagasi kukkunud ei ole.

Hinnalanguse põhjuseks olevat asjaolu, et Venemaal, Austraalias ja Ameerikas oli läinud aastal väga hea teraviljasaak.

Eesti ja Baltikumi saak on globaalses mõistes nii väike, et see maailma börsil toimuvat mõjutada ei suuda.

Varasemate aegadega võrreldes on vilja hind endiselt kõrge. Sisendite hinna märkimisväärset tõusu arvestades ei ole siiski optimismiks põhjust.

Näiteks lämmastikväetiste hind on varasemast kolm korda kõrgem. Raske on prognoosida, kas tänane gaasi hinna langus väetiste hinda alla toob.

Põllumaa hind st haritava maa keskmine hind küündis 2022. aastal 4500 euroni hektari kohta. Vaadates põllukinnistutega tehtavaid ostu-müügitehinguid, näeme, et kõrgeima hinnatasemega piirkonnad on Viljandimaa, Põlvamaa, Järvamaa ning Tartumaa, kus kõigi puhul