Juba 475 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 16 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

MTÜ Inimõiguste Instituut on taasiseseisvunud Eesti esimene järjepidevalt inimõiguste kaitsega tegelev organisatsioon, mis asutati 10.

detsembril 1992. aastal, rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Instituudi asutamise algataja ja esimene patroon oli president Lennart Meri.

Inimõiguste Instituudi eesmärk on koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada inimõigusi käsitlevat teavet, suurendada ühiskonna teadlikkust selles valdkonnas ning teha ettepanekuid selle kohta, kuidas inimõigusi nii Eestis kui ka mujal maailmas paremini kaitsta. Selleks teeb instituut koostööd vabaühenduste, ülikoolide ja riiklike institutsioonidega, korraldab koolitusi ning konverentse, avaldab artikleid ja aruandeid ning osaleb rahvusvahelistes võrgustikes.

Instituut on valitsusväline mittetulundusühing.

Aastat kokku võttev märksõna oli koostöös Välisministeeriumiga Tallinnas toimunud kolmas rahvusvahelise meediavabaduse konverents, mille üheks peamiseks teemaks oli inimõigused ja meediavabadus. Samuti jätkasime märtsi- ja juuniküüditamise mälestusürituste korraldamist eelnevatest aastatest tuttavas vormis. Koostöös Turu-uuringutega viisime läbi veebiküsitlues „ Inimõigused, julgeolek ja topeltkodakondsus 2022“.Samuti jätkasime rändnäituste korraldamisega Eesti koolides.

Tavakohaselt toimusid veebikohtumised Euroopa Nõukogu komisjonide esindajate ning diplomaatidega.

Inimõiguste Instituut teeb koostööd teiste vabakondadega, sh Eesti Mälu Instituut, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Avatud Eesti Fond,

Noorteühenduste Liit, Okupatsioonide Muuseum, Eesti NATO ühing, OSCE ja Euroopa Nõukogu jt. Samuti on Inimõiguste Instituut nõustanud välisministeeriumi, kultuuriministeeriumi, justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja teisi asutusi. Eelmisel aastal , pärast seitset aastat ootamist, sai Inimõiguste Instituudist ka ECOSOCi liige.

Projekti “Inimõiguste olukorra analüüsimine ja tutvustamine 2022” eesmärgiks on ühiskonnas aktuaalsed teemad: inimõigused ja julgeolek, rändekriis , epideemia aegsetesse piirangutesse suhtumine ning inimõiguste teavitamisega seotud tegevused koolides ja laiemas avalikkuses.

Jätkame inimõigusharidusstrateegia elluviimist ning teiste traditsiooniliste iga-aastaste tegevustega.

Instituut asub aadressil Telliskivi 60a/2, Tallinn 10412.

Instituuti kuulub 36 liiget, kes moodustavad organisatsiooni kõrgeima juhtorgani – üldkoosoleku. Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees on V.

Hansen. Instituudi teine juhatuse liige on M. Rannut.

Instituudi peamised rahastajad 2022. aastal olid Justiitsministeerium ja Kaitseministeerium

Ülevaade

Inimõiguste Aastakonverents 2021 lükkus Välisministeeriumi palvel edasi 2022. aasta veebruari ning toimus koostöö Meediavabaduse

Koalitsiooniga. Kokkuleppel Justiitsministeeriumiga, saime Aastakonverentsiks eraldatud raha üle kanda aastaasse 2022. Info leiab siit: https://mfctallinn.humanrightsestonia.ee

Inimõiguste Instituudi tellimusel viis Turu-uuringute AS novembris veidi enam kui 1000 Eesti elaniku seas läbi arvamusbaromeetri, et uurida

Eesti elanike hoiakuid inimõiguste olukorra kohta riigis. Alates 2012 aastast läbiviidav uuring on järjekorras viies ja kajastab lisaks Eesti Vabariigi kodanike arvamusele ka Eestis elavate välisriikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste seisukohti.

Inimõiguste Instituudi üks eesmärk on teadvustada ja kaitsta okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute õigusi. Koos teiste vabakondadega on Instituut alates 2013. aastast korraldanud ühiselt mälestusüritusi, eesmärgiga kaasata järjest enam noori ja vabatahtlikke, kes panustades oma tegevusega aitavad kaasa mälestuse hoidmisele ning meie rahva loo järjepidevuse kestmisele.

Sellel aastal oli lõpuks ometi võimalik juba 2020. aastal välja töötatud ja valminud märtsiküüditamise installatsiooni paigaldamine Vabaduse väljakule. Piiratud rahaliste võimaluste tõttu keskendusime TV-le ja sotsiaalmeediale. Selleks kasutasime nii eelmisel aastal loodud materjale kui ka uusi, millest koostasime uue videoklipi telekanalite tarbeks. ERR näitas märtsiküüditamise installatsiooni klippi ja edastas mälestuspäeva raadioklippi uudistesaadete ees ja levitas seda ka oma sotsiaalmeediakontol.

14. juunil möödus 81 aastat juuniküüditamisest. Me jätkasime traditsioonilist „pisara“ kujundi kasutamist, kuid lisasime seekord hologrammiekraanide asemel LED ekraani. Sellel aastal lisasime paneeli Eesti kaitseväes teeninud ohvitseride ja kaadrisõjaväelaste mälestuseks, kes 1941. aastal arreteeriti ning viidi põhjapolaarjoone taga asunud laagritesse, kus paljud neist tapeti. Samuti kasutasime mälestusürituse reklaamklippides Saaremaa metsavendade tegevusest osavõtnud Redeese Tomsoni luuletust. Seekord olid pooled „pisarad“

Ukraina lipuvärvides. Projekti toetas Kaitseministeerium 1400, 00 euroga.

Oluline on märkida, et kõik materjalid, mida installatsiooni valmistamisel kasutati, on valmistatud ringlusse võetud materjalidest või on