Juba 287 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 18 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon (EKVA) on 1990.a. asutatud mittetulundusühing, mis esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelistes seeniorikergejõustiku organisatsioonides WMA (World Masters

Athletics) ja EMA (European Masters Athletics), kes töötavad ROK-i ja WA (World Athletics) allorganisatsioonidena, Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon korraldab Eesti esindamise kergejõustikuveteranide tiitlivõistlustel ja rahvusvahelistel võistlustel ning organiseerib üle 35-aastaste kergejõustikuharrastajate sporditegevust Eestis.

Eelpooltoodud lõik on tihti esimene Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni tegevust tutvustavas osas enam kui 60-s viimase kümne aasta jooksul tehtud projektitoetuse taotluses. Lühemalt on võimatu meie tegevust kokku võtta, isegi “sporditegevuse organiseerimine Eestis” vajab pikemat selgitamist.

Tegevused on ajaga muutunud ja alati on olnud EKVA tegevus presidendi ja presidendi ettepanekul kinnitatud juhatuse nägu. Senise enam kui 32 aasta jooksul ongi EKVA-l olnud ainult kolm presidenti, kõige kauem on sellel toolil istunud Enno Akkel. Praegune, küll osaliselt juba vahetunud juhatus minu juhtimisel on olnud ametis 10 aastat. Taasiseseisvumise järgsel perioodil oli soov välisvõistlustele sõita väga suur ja eestimeelsuses ühtehoidmistunne Eestit esindada vääramatu. Delegatsioonid olid suured, sõideti eriti soodsalt, ööbiti kasinates tingimustes, toiduks kodust kaasa võetu. Tulemused küll kannatasid, kuid see oli rahvusliku spordiromantismi aeg, mis oli määratud mööda minema. Siis oligi EKVA peamiseks tegevuseks korra aastas välissõidu ettevalmistamine, selle ootamine ja siis korraldamine. Meeleolukad, jõuluperioodi jäänud aastakoosolekud olid rahvarohked ja oodatud. EKVA pidas juba siis jooksva aasta edetabelit, sest kergejõustik on ju mõõdetav spordiala ja taset saab omavahel võrrelda ka kokku saamata.

EKVA presidendi roll on juba põhikirja sisse kirjutatud, sest iga otsust ei ole võimalik juhatusse viia. Ka on veidi erinevad prioriteedid. Praegune juhatus otsustas lisaks rohkematele võistlustele oluliselt tõsta motivatsiooni seeniorieas spordiga regulaarselt tegeleda. Ja kuidas seda ikka muudmoodi teha, kui panna sportlased omavahel tulemusi võrdlema, nii oma kaasaegsetega kui varasemate tegijatega. Nimelt, asusime koostama kõigi aegade edetabeleid, vaatama üle ja välja tooma rekordeid, autasustama veelgi laiemalt meie paremaid. Koostasime eelmise presidendi abiga andmebaasi, mis hõlmaks kõiki Eesti sportlasi, kes on osalenud maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel või Seenioride Maailmamängudel. Eesti esindamine nendel võistlustel oli ikkagi auasi, mille eest ei makstud. See oli küll oluliseks riigi spordimaine kujundamise vahendiks, kuid toimus oma vahendite arvel ja vabatahtlikult. Seda enam peame oluliseks neid tublisid inimesi esile tuua ja neid tänada tehtu eest. Viimase kümne aasta jooksul oleme asunud korraldama

Eesti meistrivõistlusi erinevatel aladel. Kehtiva korra kohaselt korraldavad Eesti meistrivõistlusi alaliidud, milleks kergejõustiku puhul on Eesti Kergejõustikuliit. Varasema tegevusega teenitud usaldusest tulenevalt volitas EKJL meie organisatsioonile kogu seeniorikergejõustiku Eesti meistrivõistluste korraldamisega seotu.

Kui alaliitusid toetab Eesti meistrivõistluste läbiviimisel Kultuuriministeerium, siis meie pidime sellega ilma püsitoetuseta hakkama saama. Ja me saime, hankides toetusi, isegi kui pidime selleks üht ja sama rääkima 60 korda või enam. Meie valik on olnud taotleda riiklike või siis omavalitsuste ühekordseid projektitoetusi, mitte otsida sponsoreid, pannes ärimehi piinlikku olukorda. Argumendiks on olnud, et meie inimesed, 35- aastased ja vanemad, on oma elu ja tööga oluliselt panustanud ühiskonna arengusse ja neil on õigustatud ootus vanemas eas ühiskonnalt midagi tagasi saada. Lisaks, küllap sportimine vähendab meditsiinikulusid, mitte vastupidi. Seega, meie valik minna riiklike toetuste teed, oli teadlik. Ainult harrastajate endi kulul oleks üritusi raske korraldada – tundub ju ebaõige maksta 50-60 eurot 6 kuulitõukekatse eest staadionil või pole arusaadav, miks on vaja meil maksta EKJL ja Eesti Spordiveteranide ja Seeniorispordi Liidu liikmemaksu sadades eurodes. Viimane pole meilegi igakord selge, kuid nii see on. Oleme uhked Baltimaade meistrivõistluste sisseviimise initsiatiivi üle. Esimesel aastal tundus, et seda tuleb teha täielikult isiklike vahendite arvel, kuid lõpuks saime hakkama tänu Viljandi aktiivile. Alguses oli mul ettepanek teha seda võistlust üle aasta, s.t. igal teisel aastal. Kuid lätlased kukutasid plaani läbi, neile võistlus väga meeldis ja soovisid seda korraldada igal aastal, kordamööda Eestis-Lätis-Leedus ja nii ka läks. 2023.a. soovime seda teha Tallinnas, neljandat korda Eestis ja kokku juba kümnendat korda.

Enamasti pole meie teatmikele selgitavat sissejuhatust kirjutatud. Seekord otsustasin seda teha, et põhjendada ja vabandada, miks on seekordne kogumik mahukam, samas kui osa olulist informatsiooni on veelgi välja jäänud. Suur osa kogumikust hõlmab üksikasjalikku informatsiooni Eestit esindanud seeniorsportlaste kohta. Minu hinnangul ei kesta ka aktiivne seeniorsportlase staatus igavesti, vaid piirdub umbes 15 aastaga. Lõpetamiseks on mitmed põhjused – kas halveneb tervis, kaob motivatsioon või mingil hetkel toimub kiire vananemisega seotud oluline taseme langus, mis ei anna endist motivatsiooni edasi sportida samal tasemel ning kaob huvi võtta osa tiitlivõistlustest. Sellest loogikast tulenevalt on lõppemas teise põlvkonna sportlaste tegutsemine, kuhu kindlasti ka mina kuulusin, ja on algamas uus periood uute sportlastega. Siiski, nn. esimesest põlvkonnast on veel mõned meist alles, kuid see on pigem erand. Usun, et neist paljud ei mäletagi täpselt, kus sai käidud, millised olid tulemused ja kohad. Just seda tahamegi meie kogumikus meenutamiseks välja tuua. Mõningatel juhtudel on isade-emade-vanaisade-vanaemade tulemustest huvitatud lapsed või lapselapsed. Kogumik annab selleks võimaluse.