Juba 1402 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 12 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2022

Seltsi eesmärgiks on liikmete ühistegevuse ja ühiste vahenditega Seltsile kasutusse antud Põltsamaa rendijahipiirkonnas jahipidamise arendamine, jahiloomade ja -lindude arvukuse reguleerimine, jahifauna keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik kasutamine, looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamine, keskkonnahoiu ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine, Seltsi liikmete ühistegevuse korraldamine ja koordineerimine ning õiguste ja huvide esindamine.

Põltsamaa Jahiseltsil on rendijahi piirkond 53 560 ha, millest 51 523 ha on jahimaid. Seoses uute jahinduslikuks eesmärgiks maade kasutamise lepingute sõlmimisega esines nii keeldujaid lepingut sõlmima või keelati jaht kinnistul tervikuna. Mõned keeldusid kirjalikke lepinguid sõlmima, olid aga suuliselt nõus, et nende maadel võib jahti pidada maaoamaniku tingimustel. Lõpuks saavutasime ca 83% jahimaadest lepingutega kaetuse, mis andis õiguse taotleda keskkonnaametilt jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamist kümneks (10)aastaks ja meie taotlus ka rahuldati ning kasutusõigust pikendati aastani 2032

Üldkoosolekute vahel juhib seltsi tegevust 10 liikmeline juhatus, kes koguneb vastavalt vajadusele ka operatiivselt, et vajadusel koos otsustada. 2022 aastal toimus 4 juhatuse koosolekut ja 1 korraline üldkoosolek. Põltsamaa Jahiseltsi esindajad osalevad aktiivselt maakonna jahindusnõukogu töös ning oleme esindatud EJS volinike koosolekul kolme liikmega. Meie jahiseltsi liige Aigar Jürjens on ka EJS juhatuse liige.

Volikogul tunnustati Põltsamaa jahiseltsi jahimehi Kopra teenetemärgiga Eino Valmat ning Aigar Jürjensit, Margus Ulpi ja Erich Valksaart Ilvese teenetemärgiga.

Jahimaja on avatud lisaks kõigile jahimeestele ka ümbruskonna koolidele ja lasteaedadele. Kahel korral käisid koolilapsed jahimaja ja siin väljapandud topistega tutvumas, ühel korral lasteaia grupp jahimajas ja ühel korral käisin lasteaias rääkimas seoses karu aastaga meie suurimast kiskjast karust. Sellised kohtumised annavad meile võimaluse oma tegemisi tutvustada. Topisekollektsiooni pole rohkem võimalik esialgu täiendada ruumi vaba pinna puudumise tõttu.

Vabariiklik jahimeeste kokkutulek toimus Toosikannul, millest ka meie jahiseltsi jahimehed osa võtsid.

2022 aastal jahimajas remonte ei teostanud . Jahisaarelt kõrvaldati mõned ohtlikud puud ja heakord teostati ühiskondlikus korras.

Jahiselts sõlmis juba 2020 aastal kasutusõiguse lepingu Läti-Tõnise kinnistu osaliseks kasutamiseks korraliku ulukite esmakäitluskoha väljaehitamiseks.

Projekti kaasrahastas PRIA, osa vahendeid Põltsamaa jahiseltsilt ning osa töid tehti maaomaniku Margus Ulpi rahastamisel. Põhilised tegevused toimusid 2021 ja 2022 aastal ning saime ka vallalt kasutusloa ning toimus PRIA lõplik kohtvaatlus, seega on see projekt edukalt lõpetatud.

Korraldati juba traditsiooniliseks saanud laskevõistlused kahes laskekohas. Osavõtjaid jääb aasta aastalt vähemaks.

Kuna oli suuruluki laskekatsete korraldamise aasta, siis kogu suve jooksul oli lasketiirus hulgaliselt jahimehi ja komisjonil oli tööd palju. Koostati 41 protokolli ja katseid sooritati 363 korral, siin on sileraudsest ja vintraudsest relvast kokku.

Kokku oli jahiseltsi liikmeid aasta lõpuga 183. Oli mõningaid lahkujaid ja juurde tulijaid. 70 – 80 aastaseid jahimehi on kokku 14 ja 80a ja vanemaid jahimehi on 14.

Põltsamaa Jahiseltsil on halduslepingud EJS ga jahitunnistuste pikendamiseks, suuruluki laskekatsete vastuvõtmiseks ja suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamiseks, välismaalastele jahitunnistuste väljastamiseks ning suuruluki laskekatse vastuvõtmiseks ning tunnistuse väljastamiseks. EJS ga on leping SAK meetmete rakendamiseks, see tähendab vereproovide uuringud, emiste sigimisorganite üleandmiseks Vetametile ning hukkunud loomade matmiseks või konteinerisse viimiseks.

Veterinaar- ja Toiduametiga on leping riskiloomade (rebaste ja kährikute) peade uurimiseks, aastas anti üle VTA-le 18 proovikõlbulikku pead.

Jahindusnõukogu poolt seatud kohustuslikud suurulukite küttimise limiidid said täidetud. Põtru oli küttida 40 looma ja nii ka kütiti, lisaks leiti üks huntide poolt murtud põdramullikas, metssigu oli kohustus küttida 100 looma ja küttisime 115 looma ning liikluses hukkus 4 metssiga, metskitsede norm oli 399 ja küttisime 380 ning liikluses hukkus 60 metskitse. Alates eelmisest jahiaastast lähevad arvesse ka liikluses hukkunud ulukid.

2022 aastal liitusime ka projektiga Ulukid teel, mille käigus paigaldasime maantee ääres olevatele helkurpostidele lisahelkurid metsapoolsetele külgedele.

Tallinn-Tartu maanteel on kaks lõiku, Kalme lõik 760 meetrit ja Raja lõik 550 meetrit. Minule teadaolevalt nendel lõikudel ulukite hukkumisi ei ole toimunud, ilmselt aitab vältida ulukite ja sõidukite kokkupõrkeid.

Kütiti eelmisel jahiaastal 2 karu ja 2 hunti.

2023 aastal jätkab Põltsamaa Jahiselts tegevusi oma põhikirjaliste eesmärkide ja lepingutega võetud kohustuste täitmisel.

Kindlasti on jahipidamine muutunud keerulisemaks, sest maaomanikega lepingute sõlmimisega ja suurenenud meediakajastusega on kaasnenud maaomanike suurem huvi ja reeglite seadmine jahipidamisele tervikuna.

Kuna metssigade arv näitab mõningat kasvutrendi, on lootused sigade küttimisele suurenenud. Juhul muidugi, kui SAK uuesti pead ei tõsta, mida küll teistes maakondades juba on juhtunud.