Add your company's Story to Storybook

Join Inforegister free. Become a user.

Estonian Creditors Association: Business Without Any Monkey Business is Possible

When managing director of the e-Residency programme, Kaspar Korjus, asked me to present a short overview of the possible economic risks involved in e-Residency at the President’s round table, I did not have to think twice. Two days is not enough time to prepare an in-depth analysis, but enough to put together a comparison of the economic health of e-residents’ and local Estonian companies.

But some days just kick off with a row of unfortunate coincidences – so that Mr Murphy and the capital’s traffic left me, the naïve South-Estonian, impossibly late for the President’s e-Residency 2.0 round table. As I was late, I assumed the role of the polite audience and will publish the graphic examples and specific solution proposals not expressed at the round table here in this article.

Our economic environment, the backdrop to e-residents’ activities

We know that the fiercer the competition, the stronger the pressure on companies to develop, and development is the only way to grow. But we also know that there are some unfair players on the market and their influence can be devastating. The creditors lose, the taxman loses, and the whole society loses.

Tax deficit ‘only’ 700 million euros

The taxman has announced that today, tax deficit is at a record low – only 500 million euros in undeclared taxes. Let me add that tax arrears are at an all-time low – ca 200 million. A lump sum of 700 million that the state did not get.

Today I do not yet know what it means to be a millionaire, with obligations to match those of the Estonian government, but a hole the size of 700 million euros in my pocket. But I do know for sure that this hole has been significantly stitched up by the Tax and Customs Board’s impressive feats, such as declaring invoices that exceed 1000€, the employment register, and publicising paid taxes. These major improvements have had a decidedly positive effect on competition.

Tax liability or tax injustice?

If the taxman could put a stop to tax advantages of permanently insolvent companies, it could distinctly reduce the 200 million tax arrears (the state’s anticipation) and indirectly would help ground credit risks of entrepreneurs.

By permanently insolvent companies I mean companies that do not submit annual reports and have constant and/or accumulating debt. If they are VAT-registered, they have the right to earn revenue whilst not meeting their obligations to their creditors.

Our VAT system only works on the assumption that everyone with a turnover and issuing invoices actually get the money they are due – money from which they will give their share to the state. But if you do not get the money from the buyer, it does not reduce your obligation to pay 20% VAT on the same money that you did not get.

So the taxman – fully aware that the larger portion of taxes will not be paid by insolvent VAT-registered companies – make their smaller portion of taxes from the honest entrepreneurs, in essence punishing them for being good and proper.

In this situation, it would be fair to pay back the entrepreneurs the VAT they have paid on such transactions, to alleviate the damages done to them by ill-meaning debtors. If the tax office makes its 20% of tax revenues through the transaction partners of insolvent companies (creditors), then the poor creditors face losses from both the VAT and the whole transaction.

The taxman should have the same duty of care to conduct background research, as is obligatory for entrepreneurs. It means that a company that is insolvent or chronically has tax arrears should lose their VAT liability (which is a VAT right at the same time) ASAP. By enabling VAT liability, the taxman with its know-all-see-all reputation sends out the signal to the market: ‘This company is OK by me, I trust it with VAT liability, so You can trust it and give it credit!’

Health indicators of Estonian entrepreneurship

Launches. When in 2008, 1,000 companies were set up each month, all in all 12,000 a year, then now a decade later 25,000 companies spring up in a year. Our entrepreneurship has become project-based and this trend is on the rise, year after year.

Life cycle. Most, namely 2/3 of the companies only exist for 3-6 years, before 90% of them face compulsory dissolution. On average, 1,000 companies a month are deleted from the e-Business Register, because they have not submitted their annual reports for three or more years. Only about 100 companies are deleted via official proceedings – liquidation, bankruptcy or merger.

Unmet obligations. At the moment, 37,000 companies have not submitted ca 100,000 annual reports (these statistics do not include not-for-profit organisations).

In 2017, officially 77 million euros worth of debts were written off in the course of compulsory dissolutions. Unofficially, the sum must be several times that.

Chronic diseases. The phenomenon of using straw men is also blossoming and in the wake of GDPR these fronts have the nerve to request all data about them to be deleted, and then in hiding feel even safer to act. I admit that these straw men have declared war on Inforegister and we have no other option but to accept the challenge. We have invented an effective cure for this illness, but more about that in future articles.

Read more below about what emerged in the comparison of e-residents’ and local companies, and also about what business without monkey business is.

Comments and ratings

Thank you for comment! Comment is currently for review and will be published after approval.
Valukoja tn 8

Artikli avaldamisel on antud ettevõtte Krediidiskoor usaldusväärne

Reiting: 5

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT Storybook

E-residentide juhitavate ja kohalike juhtidega ettevõtete usaldusväärsus

E-residentide ettevõtetest ligikaudu 90% ei tee või ei näita käivet (ei ole käibemaksukohuslased). Aga samas võib öelda, et peaaegu iga päev asutab mõni e-resident uue ettevõtte ja trend on kasvav.

Kõrvutasin e-residentide juhitavate 2015-2018 (mai) loodud ettevõtteid ülejäänud Eesti ettevõtetega Inforegistri Krediidiskoori* abil, mis hindas nende ettevõtete maksejõuetuse tõenäosust järgneva 12 kuu jooksul täpsusega 99,5%. Ettevõtted on joonistel jaotatud viide erinevasse riskiklassi.

E RESIDENT juhatuses ja krediidiskoor

Näeme, et e-residendi nägu on ülejäänutega suhteliselt sarnane – piiripealsesse, problemaatilisse ja riskantsesse riskigruppi kokku kuulub mõlemal ~30% ettevõtteid ja minu hinnangul pole selle põhjuseks mitte ettevõtjate päritolu, vaid meie majanduse pinnas. Mõlemad hinnatud grupid kasutavad tankiste, jätavad esitamata aruandeid jms.

Kohalik ettevõtja juhatuses ja krediidiskoor

• USALDUSVÄÄRNE – Sellesse riskiklassi kuuluvad ettevõtted millel on kõik aruanded esitatud, maksuvõlgnevused puuduvad või on väiksemad võrrelduna teiste ettevõtetega. Juhatusega ei ole seotud halva mainega teisi ettevõtteid või neid on suhteliselt vähe.
• NEUTRAALNE – Sellesse riskiklassi kuuluvad ettevõtted, millel võib olla esitamata majandusaastaaruandeid ning võib esineda ka maksuvõlgnevusi. Juhatusega võib olla seotud halva mainega teisi ettevõtteid.
• PIIRIPEALNE – Sellesse riskiklassi kuuluvad paljud alustavad ja noored ettevõtted (alla 2 aasta). Juhatusega ei ole enamasti seotud halva mainega ettevõtteid, aga on erandeid. Aruandeinfo võib olla puudulik. Võivad esineda maksuvõlgnevused.
• PROBLEMAATILINE – Sellesse riskiklassi kuuluvatel ettevõtetel puuduvad majandusaastaaruanded või hilinetakse nende esitamisega. Esinevad suured ja/või püsivad maksuvõlad. Juhatusega võib olla seotud mitmeid halva mainega teisi ettevõtteid. Võib puududa ka KMKR registreering.
• RISKANTNE – Sellesse riskiklassi kuuluvatel ettevõtetel on tavaliselt aruanded esitamata juba mitmeid aastaid ja/või on suured võlad. Enamasti on esitamata ka mitmed maksudeklaratsioonid ning juhatusega võib olla seotud ka teisi halva mainega ettevõtteid.

*Inforegistri Krediidiskoor on loodud oma ala ekspertide ja Eesti tippteadlastega koostöös ja kasutab masinõppe meetodil loodud mudelis üle mitmesaja erineva tunnuse (sealjuures ka erinevaid mudeleid, mis hindavad maksuvõla 90+ päeva ületamise tõenäosust ja ettevõtte likvideerimise tõenäosust).

Vaata ka: Inforegistri artikkel ärikrediidi hindamisest rahvusvahelisel CAiSE konverentsil.

Pimedad juhid roolis

Miks me küsime ettevõtjatelt majandusaasta aruandeid?! Aga selleks, et meie – võlausaldajad ja riik – maksukoguja, saaksime adekvaatselt hinnata ettevõtja majanduslikku seisukorda, tema õigusi ja kohustusi. Lihtsustatult:

Võlausaldaja vaatest – kas ma loon lepingulise suhte ja müün kaupa/teenust võlgu (annan sellega talle krediiti)? Kuipalju ma müün krediiti? Kas ma müügi eest ka raha kätte saan?

Maksukoguja vaatest – Kas ma saan kohaldada makse? Kuipalju ma saan koguda makse? Kas ta on võimeline makse tasuma?

Seega – meil on vaja hinnata ettevõtte maksevõimekust. Aga me lähtume täna, 2018 aastal, ettevõtte maksevõimekuse hindamisel 2016. aasta majandusaasta aruannetest. Olete ju minuga nõus, et ei ole parim viis hindamaks ettevõtja tänase päeva maksevõimekust nii tolmunud ajalooliste andmete pinnalt?

Järelikult ei ole maksevõimekuse hindamisel küsimus mitte majandusaasta aruannete kätte saamises, vaid selles, mille alusel ja abil tegelikult adekvaatselt hinnata ettevõtte maksevõimekust täna – reaalajas?

Ma arvan, et ma tean vastust – loe edasi allpool, kuidas saada ettevõtlus jamavabaks.

Aruandlusvaba ettevõtlus?

Ma küsisin aastake tagasi ühel ümarlaual Maksuameti esindajatelt, et kas nemad on mõelnud sellele, et kui Eesti ettevõtjatele ei meeldi esitada majandusaasta aruandeid misiganes selle põhjus ka ei ole: ei viitsi, ei oska, ei taha teatavatel põhjustel, siis ärgem küsigem neid aruandeid?

Minu rõõmsaks üllatuseks vastas peadirektori asetäitja Rivo Reitman: “JAH, JUST!!! Me oleme ka sellele mõelnud.”

Kui kaotaksime aastaaruande esitamise nõude enamikele ettevõtetele

Mis juhtuks siis, kui me võtaksime enamikelt ettevõtjatelt ära kohustuse esitada majandusaasta aruandeid? Seda enam, et kohustust niikuinii rikutakse täna niivõrd massiliselt ja senini ei ole ka leitud viise, kuidas kohustuse täitmist realiseerida – siis polegi ju sisuliselt vahet, kas meil on see kohustus või ei ole seda.

Aruande kohustus jääks vaid auditi kohustustega ettevõtetele ning vabatahtlikuse alusel ka kõigile teistele, kes soovivad olla läbipaistvad, osaleda riigihangetel, taotleda laene, toetusi jms.

Selle asemel hakataks iga kuu esitama maksudeklaratsioone (mh.ka maksuvaba käibe puhul), mis sisuliselt on minimalistlik majandusaruanne, aga selle suurepärase eelisega, et see käib reaalaja majandamise kohta. Olgu selleks kas pisiaruanne – tulud – kulud – maksud või mingitel juhtudel ka täiendatud aruanne.

Aga maksudeklaratsioone peaksid sellisel juhul hakkama esitama kõik Eesti äriühingud, olenemata sellest kas käive on maksustatud või mitte. See on õiglane nõue ka selle tõttu, et mõni aeg tagasi võttis valitsus vastu otsuse käibemaksukohtuslase piirmäära tõstmise kohta 40 000 euroni ja põhjendas seda kui bürokraatiavaba soodsat pinnast väiksematele ettevõtetele. Mind võttis selline otsus sõna otseses mõttes sõnatuks. Teha seda meie tohutult liberaalses (loe: suisa karistamatus) ettevõtluskeskkonnas, kus ettevõtteid niigi juba luuakse massiliselt lühiajalise eesmärgiga kasvõi 20 tükki päevas ühe isiku poolt või opereerib juht juba täna enam kui 50-t ettevõtet?

Kui mina asutaksin homme 20 ettevõtet ja igaühega hakkaksin tegutsema 40 tuhande euro piiril, siis teeks see minu poolt deklareerimata käivet ~800 000€. Otse loomulikult ei esita ma nende ettevõtete puhul ka majandusaasta aruandeid, sest milleks on vaja teistel teada, et ma 800 000 tasku pistsin?

Isetäituvad deklaratsioonid tõelisuseks

Igati õigustatud on küsimus – kui aastaaruandeid jäetakse massiliselt esitamata, siis miks peaksid ettevõtjad nüüd hakkama esitama maksudeklaratsioone?

Ei peakski!

Kui ettevõtja ei taha esitada mingil põhjusel või ei viitsi, ei oska, siis kohaldame temale laiendatud piiridega ettevõtluskonto, mis teeb kõik tehnilised toimingud ja raamatupidamise ise tema eest.

Ettevõtluskonto seob ära kõik ettevõtte pangakontod ja laekunud sissetulekust broneeritakse 20% Maksuametile kas maksudeks või deposiiti. Tugeva IT võimekusega Maksuamet ja rahakad pangad teevad ise kõik toimingud ettevõtja eest ära. Üks broneerib ja kannab üle, teine arvestab maksud, deklareerib aruande ja publitseerib avalikkusele. Ettevõtluskontot omaval ettevõttel peavad olema sularahatehingud piiratud, näiteks maksab tehingupartner ise 20% Maksukoguja kontole ja 80% sulas.

Erakordselt mugav oleks selline ettevõtluskonto võimalus e-residentidele, kes ei ole uneski näinud sellist jamavaba e-riiki, kus on võimalik ilma aruandluseta teha äri nii, et ei pea muretsema paberimajanduse ega muu bürokraatia pärast.

 

Jamavabadus ettevõtjate põhiõiguseks

Pangad ei anna täna kolmandikule e-residentidest võimalust avada nende juures kontot ei videosilla kaudu ega isegi mitte füüsiliselt pangakontorisse tulles. Põhjendades keeldu ületamatult suurte riskidega, mis kaasnevad rahapesu tõkestamise alusprintsiibist kinnipidamise kohustusega – tunne oma klienti ehk Know Your Customer.

Aga kui nüüd pank ja maksuamet koostöös hakkaksid neid riske maandama, nagu ülalpool kirjeldatud, siis oleks neil üheskoos lihtsam rahapesu ja võimaliku terrorismi allikaga võidelda.

Kokkuvõtteks

Parim mõeldavam majandusmudel on päriselt (mitte paberil) isetoimiv, aus ja läbipaistev – jamavaba.

Mõtleme siis koos, kas me oleme siin riigis huvitatud riiuliettevõtetest, mida Äriregister massiliselt igal aastal delete nupuga prügikasti lennutab või astume raamidest välja ja paneme riigi suured hammasrattad tööle nii, et kellaosutid hakkavad iseseisvalt liikuma päripäeva ja näitama meile ÕIGET AEGA!

Marie Rosin
Eesti Võlausaldajate Liit

Ausa ja eluterve konkurentsi eest!

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT peavoolumeedias

?
LAADIN VEEL ARTIKLEID LAADIN VEEL ARTIKLEID Laadin.. Laadin..

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT relations online

Names, keywords and adjectives about EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT from the depths of the Internet helping you to understand the essence of the company, its relationships, values and tragedies

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT viimased sündmused

?
icon

Ettevõtte nime uuendus.

Eelmine nimi oli "EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ".
Uus nimi on "EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT".

icon

Juhatuse liikme lisamine.

Juhatuse liige Teet Saluvere (18.01.1967) lisatud ettevõtte juhatusse

icon

Juhatuse liikme eemaldamine.

Juhatuse liige Mattias Nõlvak (13.03.1992) eemaldatud ettevõtte juhatusest

LAADIN VEEL TEATEID > Laadin.. Laadin..

Top Stories of the Week

?
More Stories > Laadin.. Laadin..

Rate and comment on companies

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga.

Reiting:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *