Rohkema info nägemiseks:

UTILITAS TALLINN AS

Ärimeedia ja uudisvoog
?
Ärimeedialehel külastusi - 6236; jälgijaid - 206. Arvustusi - 1; Artikleid 1+ "Kirjuta UTILITAS TALLINN AS kohta arvamuslugu!"

UTILITAS TALLINN AS hetkeolukord

Juba 6236 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 206 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2022

AS Utilitas Tallinn (edaspidi UTL) kuulub energiakontserni Utilitas ja on valdusettevõtte OÜ Utilitas 100% tütarettevõte.

UTL varustab kaugkütte teenust osutades soojusega suuremat osa Tallinna ja Maardu soojatarbijatest. Ettevõte haldab ligi 512- kilomeetrist kaugküttevõrku, millest 65,3% moodustavad täielikult renoveeritud/eelisoleeritud või uued torustikud (2021.a 477,5 km ja 62%). Kaugenergia teenuse pakkumiseks käitas UTL 1 koostootmisjaama, 3 tsentraalkatlamaja (Mustamäe,

Ülemiste, Kristiine) ja 40 väikekatlamaja, 3 jahutusjaama ning 2 päikeseelektrijaama. UTL osutas 2022. aasta lõpu seisuga kaugkütteteenust ligi 4 700 hoonele (2021.a. 4 300), sh ligi 170 000 kodumajapidamisele (2021.a. 163 000).

Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale. UTLi kaugkütte- ja kaugjahutussüteemi on tunnustatud energiatõhususe märgistega “Tõhus kaugküte” ja “Tõhus kaugjahutus”. Nimetatud märgistega tunnustatud energiavõrk vastab EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tõhus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. UTLi kaugküttesüsteem kasutab baaskoormusel kohalikke taastuvaid kütuseid, so metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud hakkepuitu, samuti elektri ja soojuse koostootmisprotsessis ning kaugjahutusprotsessis tekkinud heitsoojust.

Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL kohaselt Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise otsusega kehtestati liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid, millega astub Euroopa Liit lähemale eesmärgile täita oma Pariisi kokkuleppest tulenev kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega. 2021. aasta juulikuus esitles aga Euroopa Komisjon paketti „Eesmärk 55“, mille raames vaatab Euroopa Liit läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid eesmärgiga muutuda süsinikuneutraalseks aastaks 2050, võttes ühtlasi kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% aastaks 2030.

Kliimapaketi olulised osised on üksüheselt kattuvad energiakontserni Utilitas 2021. aastal loodud süsinikneutraalsuse plaaniga „Vähesest nulli“. Plaani kohaselt on kavas järk-järgult arendada uusi taastuvenergia võimsusi, et toota üksnes taastuvat energiat ja vähendada investeeringute abil heitmed nullini ning saavutada Tallinna kaugküttes süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030.

Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti ühiste eesmärkide saavutamises ja ühise energiapoliitika elluviimises. Eesti kliimapoliitika pikaajaline visioon lepiti riiklikul tasemel kokku 2017. aastal pikaajalises strateegiadokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Kliimapoliitika põhialustes lepiti kokku, et soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk- järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eesmärgiks on soodustada kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena, samuti taastuvenergia tootmistehnoloogiate arendamist ja biomassi teadmistepõhist, säästlikku ja jätkusuutlikku väärindamist. Eesti pikaajaline eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

2022. aasta mais esitas Euroopa Komisjon „REPowerEU“ kava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi tekkinud energiakriisile, sh

ELi strateegilise autonoomia tugevdamine energiasektoris, puhtale energiale ülemineku toetamine ja piiriülese koostöö tugevdamine vastupanuvõimelisema energiasüsteemi saavutamiseks. „REPowerEU“ eesmärgid hõlmavad energiasäästu, energiaallikate mitmekesistamist ja taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu. Kavaga „REPowerEU“ kiirendatakse rohepööret ja ergutatakse ulatuslikku investeerimist taastuvenergiasse. Taastuvenergia on soodsaim ja puhtaim energia, mida saab kohapeal toota ning mis aitab vähendada vajadust energiaimpordi järele. Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini energiasõltumatust ja hoogustab rohepööret. Muu hulgas tegi komisjon „REPowerEU“ kavas ettepaneku suurendada Euroopa rohelise kokkuleppe paketi „Eesmärk 55“ siduvat energiatõhususe eesmärki 9%-lt 13%-le ja suurendada 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%- lt 45%- le.

Eesti taastuvenergia eesmärk on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduses. 2022. aasta oktoobris jõustus energiamajanduse korralduse seaduses muudatus, millega kehtestati uus taastuvelektri osatähtsuse eesmärk aastaks 2030.

Selles sätestatud uue eesmärgi kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest senise 42% asemel, elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% senise 40% asemel ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%.

2022. aasta keerulises tegevuskeskkonnas oli kõrgete tooraine- ja energia hindade ning raskendatud tooraine kättesaadavuse tingimustes UTLi fookuses eelkõige toimepidevuse ning varustuskindluse tagamine, samuti vajalikud ettevalmistavad tegevused süsinikneutraalsuse plaani teostamise raames uute taastuvenergia võimsuste arendusprojektide kiirendamiseks ja lähiaastatel elluviimiseks.

Juba 2021. aastal tabas kõiki turuosalisi ootamatu energiakandjate hinnatõus ning esmakordselt väljendas Euroopa Liit murelikkust seoses Euroopa suure sõltuvusega imporditavatest kütustest. 2022. aasta 24. veebruaril Ukrainas Venemaa algatatud täiemahuline sõda paiskas uutesse kõrgustesse ka maagaasi ja vedelkütuste hinnad. Lisaks turbulentsele maagaasi hinnale purustas ka hakkepuidu hind 2022. aastal kõik senised hinnarekordid, kasvades ligi kolm korda. Enneolematult kõrge

UTILITAS TALLINN AS kontaktid

Dropdown

kõik artiklid

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.