Juba 224 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,6 punktiga ja kommenteeritud 42 korda.

Tegevusaruanne 2022

MTÜ Kehra Raudteejaam moodustati 17.09.2008 eesmärgiga teha korda Anija vallale kuuluv ja pikka aega tühjalt seisnud Kehra raudteejaama hoone, et asutada sinna Vabadussõja murdelahingute muuseum ning Kehra muuseum. 2018. aasta veebruaris avati jaamahoone uuesti külastajatele, esimeses järjekorras sai valmis Vabadussõja murdelahingute muuseum,

Kehra ajalugu tutvustav ekspositsioon valmis 2021. aasta suvel. Alates 1.augustist 2018 töötab ühistranspordi ootesaal koos kohvikuga. Muuseum on avatud kooskäimiskohaks kõigile kohalikele kodanikuühendustele, kes seda vajavad.

MTÜ liikmed on peamiselt Kehras elavad inimesed, kelle soov on väärtustada kohalikku ajalugu.

Liikmeskonda kuulub kohalikke kodu-uurijaid, professionaalseid ajaloolasi, vanavarakogujaid, endisi ja praegusi õpetajaid, kultuuritöötajaid. MTÜ loodi kodanikualgatuse korras, asutajaliikmeid on 9. Majandusaasta lõpus on ühingul 17 liiget.

MTÜ tööd korraldab ja asjaajamisega tegeleb valitav 3-liikmeline juhatus. Oma tegevuse toetamiseks esitab MTÜ rahataotlusi Anija vallale ja fondidele. MTÜ Kehra Raudteejaam on kohaliku LEADER-grupi Ida-Harju Koostöökoda liige.

MTÜ Kehra Raudteejaamal oli 2022. aastal 1 palgaline töötaja – muuseumi perenaine.

MTÜ Kehra Raudteejaam pidas 2022. aasta jooksul 1 üldkoosoleku ja 3 töökoosolekut.

Ühing saab tulu kohvikuruumide väljaüürimisest.

Muuseum on plaanipäraselt avatud 4 päeva nädalas. Tasuta on külastajad saanud muuseumis käia küüditamisohvrite mälestuspäevadel, filmiõhtutel ja paberipäeval. 2022. aastal hakkas külastajate arv tasapisi taastuma pärast pandeemiaaegset pausi. Kokku oli külastajaid 2022.

aastal 1450, sh õpilasi 288 ja koolieelikuid 35. Seega tuhat inimest enam eelmise aastaga võrreldes.

Traditsiooniliselt osaleb MTÜ Anija vallas riiklike tähtpäevade tähistamisel, mis on seotud

Vabadussõja, Eesti riikluse ja küüditamisohvrite mälestamisega: 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu aastapäeval, 24. veebruaril ja 23. juunil asetame pärjad ja küünlad Vabadussõja mälestusmärkide juurde, mida on Anija vallas kokku 5. Küüditamisohvrite mälestuspäevadel 25. märtsil ja 14. juunil oleme külalised ka muuseumi sisse kutsunud.

Näitused

Ajutisi näitusi oli 7: Kehrast pärit fotograaf Elina Kostabi fotonäitus „Ekki hugsa!“, Eesti

Tuletõrjemuuseumi näitus „Pritsunaised“, näitus „Tippmamslite arsenal“ Valdo Prausti kirjutusmasinate kollektsioonist, Ljudmilla Saupõllu käsitööde ja õmblustööde näitus, kunstnik Lembit Lõhmuse eksliibriste näitus Andres Aruoja kogust, näitus Toomas Tanne iseehitatud jalgratastest ja meie endi koostatud näitus Kehra Kunstidekooli 60. aastapäeva puhul.

Kehra rahvamajja valmis 6 stendiga püsinäitus seltsielu ja rahvamaja ajaloost Kehras ja Anija vallas.

Konverents

Üle paari aasta toimus 27. mail meie ajalookonverents järjekorranumbriga 10. Seekordne teema oli „100 aastat tuletõrjet Kehras“, millega tähistasime Kehra vabatahtliku tuletõrjeseltsi sajandat aastapäeva. Sel puhul oli üheks päevaks eksponeeritud ka seltsi lipp, mis kuulub

Eesti Tuletõrjemuuseumile.

Muuseumiöö „Öös on unistusi“ oli pühendatud 100 aasta möödumisele A.H. Tammsaare

Kaunissaares kirjutatud romaani „Kõrboja peremees“ esmatrüki ilmumisest. Kirjanik Tõnu

Õnnepalu kõneles, millest unistas Tammsaare seda romaani kirjutades. Muuseumiööl esinesid ka Kehra Kunstidekooli pilliõpilased.

Filmiõhtud

Kohaliku omaalgatuse programmi toega jätkasime 2021. aastal alustatud dokumentaalfilmide näitamisega kord kuus. Filmiõhtud olid jaanuarist aprillini ja oktoobrist detsembrini.

Filmiõhtuid juhtis projektijuht Kadri Killing. Filmiõhtud olid peamiselt keskkonna-, energeetika- ja tarbimisteemalised. Oktoobris näitasime Raimo Jõeranna filmi „Kukerpillide rapsoodia“.

Paberipäev

Kehra 5. paberipäev toimus 13. augustil. Paberipäev oli seekord koostöös Kehra raamatukoguga ja pühendatud raamatukoguaastale. Olid vastavad töötoad, mängud, jalutuskäik raamatukogu asukohtadesse Kehras. Esinesid Heli Laulustuudio ja Kehra Nukk, raamatukogust kõneles Anija valla keskraamatukogu juhataja Anneli Allikas. Paberipäeval