Töövõtjatele terendab ka 2019. aastal soodne olukord, kuna Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) kavatsevad hoida töötajate arvu muutumatuna. Ligikaudu 80 protsenti VKE-dest ei pea välistöötajate värbamist aktuaalseks, kuid üldise majandusoptimismi ning stabiilse tööturu taustal teeb vähikäiku ettevõtete innovatsiooniind, näitab  SEB PANK AS-i uuring „Baltimaade majandusbaromeeter“ (Baltic Business Outlook). Tööturul prognoosivad Eesti VKE-d stabiilsust, kuna 78 protsenti küsitletute arvates töötajate arv ei muutu ning värbamisi kavandab 17 protsenti. Töötajate arvu vähendamisele mõtlevate ettevõtete osakaal on viimastel aastatel püsinud viie protsendi juures. Lätis ja Leedus avaneb sarnane pilt – mõlemas kavatseb töötajate arvu vähendada vaid 8 protsenti VKE-dest ning uusi värvata vastavalt 16 protsenti ja 19 protsenti. „Arvestades tõeliselt pingelist olukorda tööjõuturul ja kasvavaid tööjõukulusid, on kasumlikkuse hoidmine ja uute töötajate ligimeelitamine ettevõtetele keeruline ülesanne,“ ütles SEB PANK AS-i jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Eesti ettevõtetest on palganud välistööjõudu 8 protsenti ning edaspidi kaalub seda võimalust 13 protsenti - need  on Balti võrdluses kõige kõrgemad näitajad. Ligikaudu nelja viiendiku VKE-de tulevikuplaanidesse välistööjõu värbamine ei mahu. Lätis on välismaalt pärit töötajaid 4 protsenti VKE-des ning 12 protsenti on huvitatud nende palkamisest edaspidi; Leedu vastavad näitajad on 6 protsenti ja 8 protsenti ehk Baltimaades kõige madalamad.

Eestis ja Leedus on innovatsioonihuvi kukkunud

Samas tekib küsimus, kuidas mõjutab eeldatav stabiilne ettevõtete uuendustegevusi. Nimelt ei kavanda Eestis innovatsiooni 46 protsenti VKE-dest, mis on tunduvalt kõrgem näitaja kui mullune 30 protsenti. Siiski kavatseb oma tooteid või teenuseid kavatseb 2019. aastal uuendada 35 protsenti VKE-dest, 16 protsenti panustab töötajate arengusse ning 13 protsenti mõtlevad ärimudel muutmisele. Lätis ei mõtle innovatsioonile 52 protsenti ning Leedus 56 protsenti VKE-dest, kusjuures viimases neist on olukord mullusega võrreldes märgatavalt halvenenud. „Vähest innovatsioonihuvi võib selgitada üldise majandusoptimismiga, mis tuleneb suurest sisenõudlusest ning suhteliselt korralikust ekspordiaastast. Majanduse tsüklilisust silmas pidades võivad olud muutuda ning uuenduste edasilükkamine pärssida tulevikus ettevõtete konkurentsivõimet, arvestades eriti palgasurve ning sellest tuleneva lõpptoodangu kallinemisega,“ märkis Leppänen. 2018. aastal oli Balti riikide majanduskasv Euroopa kiireimate seas ning palkade ja sisenõudluse kasv on märgatavalt tõstnud Eesti, Läti ja Leedu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunnet käimasolevaks majandusaastaks. Kõige suuremad optimistid on Eesti VKE-d, kellest tänavu ootab käibekasvu 92 protsenti, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Lätis on vastav osakaal 89 protsenti ja Leedu 87 protsenti, nii et sõltuvalt riigist on käibelangust kartvate VKE-de osakaal vähenenud 10 protsendi juurde. SEB Grupp korraldas seitsmendat aastat järjest uuringu „Baltimaade majandusbaromeeter“ (Baltic Business Outlook), kus kaardistati Balti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi alanud majandusaastaks. Eelmise aasta detsembris toimunud küsitlusele vastas Baltimaades ligi 4500 VKE-d.