„Aasta lõpus täheldame reeglina kaardimaksete ja tarbimise kasvu, ka aasta keskmisest suuremad kontojäägid ei ole midagi tavapäratut, kuid sel aastal jäi klientidele keskmiselt kümnendiku võrra rohkem raha kätte kui eelmistel aastatel. Kindlasti on oma mõju siin elanikkonna kasvaval finantsdistsipliinil (ehk arvatavasti osa Eesti elanikkonnast kogus pühade perioodiks spetsiaalselt raha) ja ilmselt ka sellel, et suurem arv Eesti ettevõtteid on peale head majandusaastat maksnud oma töötajatele 13. palka ja/või preemiat,“ märkis SEB PANK AS-i erasegmendijuht Triin Raudsepp. „Ettevõtete jaoks on aastavahetuse periood traditsiooniliselt plaanide tegemise aeg. Kuid meie hinnangul, ka eraisikud võiksid kasvava jõukuse tingimustel pöörata saabuval aastal rohkem tähelepanu finantsplaneerimisele. Eelkõige pean silmas inimese või terve perekonna rahapuhvri kogumist, rahalist valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. Kui saabunud aastal ootavad ees suuremad väljaminekud tuleks mõelda võimalike finantseerimisallikatele või kogunenud suurema rahasumma puhul kuidas selle väärtust säilitada ja tõsta pikemas perspektiivis,“ võttis Raudsepp teema kokku. SEB 2018. aasta kevadel korraldatud kliendibaasi analüüs on näidanud, et eestlased eelistavad peamised jõulukingituste ostud sooritada oktoobris ja novembris, tänu millele on Eesti elanike e kaubanduse mahud 2017. aastaga võrreldes kasvanud ligi 30 protsenti. Koos aktiivsusega e ostukanalites kasvab ka Eesti elanike krediit- ja deebetkaartide kaardimakse kordade arv, mis endiselt püsib Euroopa kõrgemate hulgas.