Juba 6879 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 151 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,1 punktiga ja kommenteeritud 30 korda.

Tegevusaruanne 2022

AS Hilding Anders Baltic eelkäija AS UTS Mööbel asutati ja põhikiri kinnitati 05. augustil 1997 ning äriregistrisse kanti ettevõte 03.septembril 1997.

Alates 18.02.2004 tegutsetakse AS Hilding Baltic nime all. Alates juuni 2008 on ettevõtte nimeks Hilding Anders Baltic AS. Ettevõte kuulub

Euroopa suurimasse vedrumadratseid tootvasse kontserni Hilding Anders International Group.

Ettevõtte juhatuse liige on Janek Haud.

2022. aastal oli ettevõtte põhitoodanguks tepitud madratsikatted, mida müüdi kontserni teistele ettevõtetele, samas ollakse ka Baltikumi turul oma valmismadratsitega Sleepwelli kaubamärgi all.

2023. aasta eesmärgiks on jääda Skandinaavia suunal samale tasemele 2022. aastaga ja Baltikumis saavutada mõõdukas müügikäibe kasv.

2022. aastal moodustasid investeeringud põhivarasse 249 TEURi (2021.a. 539 TEURi). Investeeringut kasutati uute seadmete soetamiseks.

2023. aasta ei ole plaanis suuremaid investeeringuid põhivarasse.

Asume Rae Tehnopargis ja tootmise- ja laokompleksi suurus on ca 22 000 m2. Tootmisvõimsus on ca 1 500 tuhat madratsikatet ja 50 tuhat madratsit aastas.

2022. aastal moodustas AS Hilding Anders Baltic müügitulu 33 232 TEURi (2021.a. näitaja 33 635 TEURi) ning müügitulu langus oli -1,21% (2021.a. kasv 6,85%). Ettevõte müügitulust moodustas enamuse müük Euroopa Liitu.

Puhasrentaablus 2022.a. 1,7% ja 2021.a. vastavalt 3,27%.

Varade tootlus aastal 2022.a. 2,06% ja 2021.a. vastavalt 3,92%.

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2022.a. 3,97 ja 2021.a. vastavalt 3,34.

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Müügitulu kasv (%) = (müügitulu 2022 – müügitulu 2021) / müügitulu 2021 * 100

Puhasrentaablus (%) = puhaskasum /müügitulu* 100

Varade tootlus (%) = puhaskasum /varad* 100

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused

Hilding Anders kontsernina on grupi laenud refinantseerinud eesmärgiga tugevdada grupi likviidsust ja parandada kapitalistrukuuri, mis annab meile edaspidiseks tegevuseks parema jätkusuutlikkuse.

Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud puuduvad.

Majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvad riskid: - Börsikursside muutumisega seonduvad riskid puuduvad.

- Kapitalirendiga seotud põhivara intressimaksed on seotud euriboriga (muutub iga 6 kuu tagant).

- Valuutarisk on olemas, kuna müüme kontserni erinevates valuutades ning hiljem kaupleme Nordea e-marketi kaudu. Muutused kajastuvad kasumiaruandes muu äritulu- või kulu all.

Üldine makromajandus keskkond.

Erinevate riikide majandus ja tööturg on näidanud siiani head vastupidavust eelnevate aastate majandusšokkidele. Inflatsioon on oma tipu läbinud ning on pea kõikjal selges langustrendis. Keskpangad on intressimäärade tõstmisega tippu jõudmas, kuid nende langetamisega tuleb veel oodata. Samas, elukalliduse tõus ning rahapoliitika karmistamine mõjutavad maailmamajandust üha rohkem. Tööstussektori väljavaade halveneb jätkuvalt ja samuti on teenuste sektor nõrgenemas.

Maailmamajanduse kasv sügisel aeglustub, mis kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Nii majapidamiste tarbimine kui ka investeeringud, sealhulgas investeeringud ehitussektorisse, on juba mõnda aega olnud tagasihoidlikud. Tõenäoliselt ei ole veel näinud kõrgete intressimäärade täit mõju majandusele. Mitmed näitajad viitavad selgelt tööstussektori globaalsele nõrgenemisele.

Inflatsioon on oluliselt aeglustunud ning jätkab langust nii USA-s kui ka euroalal. Euroopa Keskpanga nõukogu andis oma viimasel kohtumisel märku, et edasised rahapoliitika otsused on andmepõhised. See oli ühelt poolt motiveeritud inflatsiooni langusest, teisalt aga majanduse kindlustunde näitajate nõrgenemisest. Rahapoliitika karmistamine on laenunõudlust euroalal vähendanud, kuid selle mõju jõuab reaalmajandusse viitajaga. Tõenäoliselt tõstab Euroopa Keskpank septembris hoiuse püsivõimaluse intressimäära veel 0,25 protsendipunkti kuni 4,0 protsendini. Samas ei jää intressimäärad kõrgele väga pikaks ajaks. Esimene langetamine peaks aeglustunud inflatsiooni ja nõrga majanduse tõttu toimuma järgmise aasta kevadel.

Euroala majanduskasv on aastases võrdluses aeglustumas. Tööturg püsib aga tugev ja tänu inflatsiooni aeglustumisele on majapidamiste ostujõud hakanud paranema. Vaatamata sellele, on ekspordinõudlus ja töötleva tööstuse käekäik halvenenud, ähvardades üle kanduda ka