Juba 1301 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 10 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,8 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Strateegiline otsus: Kliendibaasi suurendada ei soovi
Juhatuse liige Raul Aarma (26.03.2024): „Keskendume ainult olemasolevate klientide kvaliteetsele teenindusele ja suhete hoidmisele. Kliendibaasi suurendada ei planeeri.“

Tegevusaruanne 2022

OÜ Kehtna Vesi on astutatud 1992. aastal, ainuosanik on algusest peale Kehtna Vallavalitsus ja ettevõte kuulub Kehtna Vallavalitsuse konsolideerimisgruppi.

2022. aastal oli Kehtna Vesi OÜ põhitegevuseks vee-ettevõttena piirkonna varustamine külma vee ja kanalisatsiooniteenusega Järvakandi alevis, Kehtna, Keava, Lelle, Eidapere ning Kaerepere alevikes ja Lokuta, Ingliste ning Hertu külades.

2022 lõpu seisuga on ettevõttel kliendilepinguid 593 punktis, nendest 511 vee ja kanalisatsiooniga, 45 ainult veega ning 37 ainult kanalisatsiooniga.

403 punktis on teenuse üle arvestus kaetud kaugloetava, digitaalse veearvestiga.

Aruandeaastal liitus 9 klienti veeteenusega ning 6 klienti kanalisatsiooniteenusega.

148 kliendil asuti uuendama lepingut, neist 110 jõuti kahepoolselt allkirjastada, 38 lepingut on ootel kliendi taga. Järgmised lepingute uuendamised on võimalik ette võtta peale järjekordse geodeesiatööde tellimise (trasside digitaliseerimine).

Ettevõtte omanduses olevaid ÜVK trasse digitaliseeriti aastas varasemaga võrreldes hüppeliselt vähem - veetrasse 882 meetrit ning kanalisatsioonitrasse 1008 meetrit, võrrelduna aastaga 2021, mil digitaliseeriti 15 441 meetrit vee- ja 11657 meetrit kanalisatsioonitrasse.

Aruandeaasta sisse jäi ettevõtte jaoks uudse kogemusena Konkurentsiameti veeteenuse hinna kooskõlastamise protsess, selle tulemusena ühtlustusid vee ja kanalisatsiooni hinnad kogu vallas.

Konkurentsiameti otsus tõi kaasa ka üldise hinnatõusu.

Menetlus kestis 8 kuud, selle perioodi sisse jäi Ukraina sõjast tingitud hüppeline energia- ja muude sisendkulude hüppeline kasv. Loomuliku monopoli staatusest tulenevalt ei tohi ettevõtte koheselt küsida teenuse eest kõrgemat hinda, hindade kooskõlastuse protsess takerdus seoses

Konkurentsiameti hüppeliselt tõusnud töökoormusega.

Sama hinnataseme, kuid hüppeliselt kasvanud sisendkulude tulemuseks on ettevõtte märkimisväärne negatiivne majandustulem, mis on paratamatu, kuivõrd ettevõtte tegevusvabadus on seadustega rangelt piiratud.

Kuni 30.11.2022 oli tasu võetud vee eest Järvakandi alevis 0,948 €/m³, ülejäänud piirkondades 1,465 €/m³, tasu reovee ärajuhtimise eest Järvakandi alevis 1,13 €/m³, ülejäänud piirkondades 2,10 €/m³. Alates 01.12.2022 on kogu vallas tasu võetud vee eest 2,16 €/m³ ja reovee ärajuhtimise eest 2,40 €/m³.

Aruandeaastal loobus ettevõtte kahe Kehtna valla territooriumil asuva keskkonnajaama opereerimisest, kokkuleppel omanikuga jätkati uue hankemenetluseni (märtsis 2023) kahe töötaja tööaja vahendust. Eeldatavasti raugeb mainitud töövahendusleping 2023 aasta esimese kvartalis.

Samuti jõudis lõpule viimase kortermajade haldusteenuse üleandmine ja ettevõtte astus lähemale omaniku ootusele, milleks on 100 % keskendumine vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ühisveevärgiga varustatud asustatud punktides.

Osakapitali suurendati rahalise sissemaksena 110 000 eurot võrra.

Mittevajaliku varana võõrandati trassipesuauto Volvo FMX, lõplikuks realiseerimise hinnaks kujunes 65 000 eurot ilma. Auto realiseeriti vabal turul peale kolmveerand aastat kestnud müügiprotsessi ja võõrandati Soome Vabariiki.

Sõiduki võõrandamise põhjuseks olid makromajandusliku keskkonna muutus viimase kümnendi jooksul. Sarnast teenust pakuvad mitmed eraettevõtted, tehes seda kolm kuni neli korda odavamate vahenditega, nendega konkureerimiseks tuleks teenust osutada alla tegeliku omahinna. Lisaks on vajalik eraldi töötaja palgal hoidmine, milleks puuduvad rahalised vahendid.

Palga maksmiseks vajaliku rahavoo loomiseks tuleks pakkuda teenust odavamalt kui seda pakub konkureeriv erasektor ja see omakorda loob täiendava negatiivse rahakulu spiraali. Ettevõtte juhtkond ei pea õigeks avaliku sektori ettevõtte sekkumist vabaturu konkurentsi. Autole saadud tehnilised hinnangud andsid aluse eeldada ulatuslikke tulevasi remondikulusid, kuivõrd masin on soetatud väga kallis konfiguratsioonis ja sellele varuosad on samuti hinnaskaala kõrgemas otsas.

Põhivara parendustena võeti arvele Kehtna piirkonnas Käbiküla veetrass summas 4785 eruot ning

Eidaperes veetrass summas 22522 eurot.

Aastavahetuse seisuga on pooleli parendused põhivarasse: Järvakandi biopuhastis (taristu automaatikakomponentide vahetus 2 805 eurot), Järvakandi Nõlva veetöötlusjaamas (taristu kogu automaatika vahetus 25 600 eurot), Järvakandi Tallinna mnt 14 veetöötlusjaamas (taristu