Juba 3650 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 283 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja kommenteeritud 189 korda.

Tegevusaruanne 2022

AS Kapitel kontsern tegeleb ärikinnisvaraportfelli juhtimise ja uute kinnisvaraprojektide arendamisega. Kontsern tegutseb peamiselt Baltikumis ning Tšehhi Vabariigis, keskendudes äritegevuses eelkõige nende nelja riigi pealinnadele.

AS Kapitel kontserni kinnisvaraportfelli (sh sidusettevõtted) kuulus 2022. aasta lõpu seisuga 11 ärihoonet üüritava kogupinnaga enam kui 249 000 m2, sh: (cid:127) neli büroohoonet üüripinnaga kokku 37 tuhat m2: Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses ja I.

P. Pavlova 5 Prahas; (cid:127) kaks hotelli kokku 582 toaga: Nordic Hotel Forum ja Tallink City Hotel Tallinnas; (cid:127) neli kaubanduskeskust üüripinnaga kokku ca 121 tuhat m2: Viru Keskus Tallinnas, Spice ja Spice Home Riias ning

Panorama Vilniuses (cid:127) logistikakeskus Tallinna lähedal Jüris üüripinnaga 59 tuhat m2

Kontsernis on üldjuhul iga kinnisvaraprojekti jaoks loodud eraldi ettevõte, millest tulenevalt kuulub AS Kapitel kontserni aruandeperioodi lõpu seisuga lisaks emaettevõttele AS Kapitel veel 33 tütarettevõtet ja 3 sidusettevõtet. Grupi emaettevõttes ja tütarettevõtetes töötas 2022. aasta lõpu seisuga kokku 44 inimest.

Kokkuvõte kontserni 2022. aasta majandustulemustest

Ettevõtte 2022. aasta majandustulemused osutusid edukamaks kui varasematel aastatel, mil tulemusi mõjutas 2020.

aastal alguse saanud koroonapandeemia. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügikäive oli 48,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 25% võrra. Aruandeaasta ärikasum suurenes 16% võrra, jõudes 18,1 miljoni euro tasemele.

Kontserni puhaskasum oli 15,5 miljonit eurot, suurenedes aastaga 22% võrra. Ettevõte suurendas 2022. aastal märkimisväärselt investeeringuid erinevatesse arendus- ning rekonstrueerimisprojektidesse. Kokku ulatus investeeringute maht 2022. aastal 53,6 miljoni euroni, mis oli üle kahe korra suurem kui 2021. aastal (vastavalt 26,3 miljonit eurot).

Ärikinnisvaraturu arengud Balti riikide pealinnades 2022. aastal ja väljavaated 2023. aastaks

Siin ja edaspidi esitatud andmed pärinevad Swedbanki, Statistikaameti ja Colliers Internationali poolt avaldatud ülevaadetest.

Eesti

Lootusrikkalt alanud 2022. aasta kujunes nii maailma kui Eesti majanduses üsna keeruliseks tulenevalt veebruari lõpus alanud täiemahulisest sõjategevusest Ukrainas, sellele järgnenud kiirenenud inflatsioonist ning baasintresside tõusust.

Kuigi palgad kasvasid Eestis 2022. aastal tavapärases tempos, siis eluasemega seotud kulud (laenuintressid ning kommunaalkulud) suurenesid oluliselt kiiremas tempos. Sama kehtis ka ettevõtete osas, kus tootmissisendite kiirenenud hinnatõus vähendas märgatavalt loodud lisandväärtust. Kõik see kokku viis Eesti 4. kvartalis majanduslangusse (SKP reaalkasv -4,1% yoy). Aasta kokkuvõttes jäi langus siiski veidi väiksemaks – 1,3% võrreldes 2021. aastaga. Euroopa

Keskpanga poolt 2022. aasta suvel algatatud võitlus inflatsiooni ohjeldamiseks oli küll vajalik, kuid hilinenud ravimeetod.

Erinevate pankade analüütikute hinnangul näeme tavapärasest kõrgemat inflatsioonilist keskkonda veel mõned aastad.

Neis tingimustes on efektiivne majandamine eriti keeruline kapitalimahukamates sektorites. Baasintresside tõus kombineerituna kiire ehitushindade ja tööjõukulude kasvuga moodustavad koosluse, mis vähendab ka kõige optimistlikuma vaatega kinnisvaraarendajate hoogu ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu regioonis tervikuna.

Võrreldes 2021. aastaga kukkus ärikinnisvara tehingute rahaline maht Eestis peaaegu kaks korda ja jäi 336 miljoni euro tasemele. Enim tehinguid ehk 42% tehingute kogumahust tehti 2022. aastal tööstuskinnisvaraga.

Vaatamata baasintressimäärade tõusule püsisid müügihinnad samal tasemel, mis aasta varem. Samas on selge, et tulenevalt finantseerimise kallinemisest peaks kommertskinnisvara hinnad langema võrreldes intressitõusu eelse perioodiga.

Jahenev majanduskeskkond mõjutab negatiivselt ka büroopindade sektorit, kus üürnikud ei kiirusta laienemisplaane realiseerima, vaid jäävad äraootavale seisukohale. Järjest enam muutuvad oluliseks üüripindade energiaefektiivsus ning üldine funktsionaalsus. Tulenevalt neist faktoreist on oodata konkurentsi kasvu antud sektoris. Jaekaubanduses on olukord mõnevõrra stabiilsem ning seal pole mahtude suurt langust oodata seni, kuni nominaalpalgad kasvavad ja tööpuudus püsib madal. Eesti tööstuskinnisvara sektor on jätkuvalt aktiivne, sest 2022. aastal valmis ca 66 tuhat m2 uut lao- ja tootmispinda ning 2023. aastal on oodata ca kahekordset kasvu. Märkimisväärselt kasvanud ehitushinnad