ENSKA OÜ on läbi aja võitnud erinevaid riigihankeid, sagedusega keskmiselt 3 korda aastas ja esimene neist võideti 6 aastat tagasi, aastal 2014. Riigipirukast on ettevõte osa saanud kokku 18 korda, vastutasuks on kodanike hüvanguks teenust osutatud või töid tehtud 3 605 007 euro eest. Seda on juba kokku ühe päris eduka ettevõtte aastakäibe jagu.

Rekordiline oli ettevõtte jaoks aga aasta 2018, mil võideti kõige suuremas summas hange "Tapa Kultuurikoja projekteerimis- ja ehitustööd", kogumaksumusega 1 168 427 eurot.

Keskmiselt moodustab ühe võidetud hanke osakaal ENSKA OÜ käibest aga tervelt 30%! Seda on väga palju ja riigihankest saadava sissetuleku ära langemine annaks firma käibele ilmselt surmahoobi.

Sestap on täiesti mõistetav ka ettevõtte aktiivsus hangetel – kokku on ENSKA OÜ nende võidetud hangete kohta üldse riigihangetel osalenud (teinud pakkumisi) 58 korda. Arvestades riigihangetega kaasnevat bürokraatiat, röövib see ilmselt muu rahateenimise arvelt palju aega.

Tegu on seejuures igati väärika partneriga riigile, kes ise maksab mõnel juhul riigikassasse makse rohkem või sama palju, kui on saadud müügikäivet riigihankel osalemisest. Nagu oma klassi oivik, ei ole see ettevõte oma ajaloos jätnud täitmata ei maksu- ega aruandluskohustusi, ega jätnud äripartnereid pika ninaga.