Eesti ettevõtted ajavad head töötajat tikutulega taga ning tublid ja jätkusuutlikud firmad konkureerivad kahjuks riskantsete ettevõtetega võrdsetel alustel. Nagu "kommionud" peibutavad viimased tööotsijaid ilusate lubadustega, mille täitjaid neist aga varem või hiljem enam ei ole. Leidsime selliseid tegelasi ka Töötukassa lehel tööd pakkumas, kuid tööotsijal ei ole samas kuidagi võimalik neid eristada, ega valida tööandjat suuruse, usaldusväärsuse, kogemuse (kokku - jätkusuutlikkuse) järgi. See mure on muidugi enamike tööportaalide puhul, v.a Inforegistri
PARTNERWEB, mis võimaldab juurde vaadata ka ettevõtte äritausta põhiinfot.
Töö kaotus ja seejärel töö otsimine ei ole kergete killast ning siin tuleb inimesele appi Töötukassa, mis pakub tuge nii materiaalselt kui moraalselt. Töö kaotanule makstakse seadusjärgset hüvitist, nõustatakse ja koolitatakse teda ning, mis kõige tähtsam - pakutakse ka tööd. Töötukassa teostab riigi
tööpoliitikat, mille eesmärgid on:
- tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive;
- pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine.
Kulud töötutele küündivad juba 400 miljoni euroni ja seega on vajalik mõelda, kuidas neid olemasolevate vahenditega vähendada või vähemalt kasvu aeglustada?
Detsembris 2017 oli
Töötukassa andmetel Eestis registreeritud kokku ca 31 000 töötut, mis teeb töötuse määraks laias laastus 5% (eeldades, et tööjõulist elanikkonda on ca 0,6 miljonit). Kui teeme põhikooli matemaatikast tehte ja jagame 400 miljonit kulu 12 kuu peale ning kuu kulu omakorda registreeritud töötutele, siis
keskmiselt kulub ühe registreeritud töötu peale 1100 eurot kuus. Me jõudsime oma väikese uurimusega tulemuseni, et ehk saaks mõne protsendi nendest kuludest vähendada puhtalt tööpakkuja tausta avalikuse ette toomisega?
Probleemne tööandja soodustab töötust ja tööotsija heitumist
Just töötu tööotsija heitumist püüab Töötukassa oma tegevusega muuhulgas ära hoida. Selleks hoitakse temaga ühendust, nõustatakse ja utsitatakse nõnda mitte alla andma. Usun, et Töötukassa päästab nii mõnegi saatuse ja perekonna ning aitab säilitada meie kokku kuivavat tööjõudu.
Viimane asi, mida töötu selle juures vajab, on järjekordne pettumus, järjekordne tööandja, kes varsti uksed kinni paneb või lihtsalt palka ära ei maksa. Karm tõsisasi on, et mida räbalam on tööotsija olukord ja madalam kvalifikatsioon, seda rohkem saab teda ära kasutada ning seda suuremaks motivaatoriks on talle ilusad lubadused - raha.
Töötukassal on
töökuulutuste lehekülg, kus tööpakkujad ennast näidata saavad ning heas usus lubatakse neil seda teha. Töötukassa lehel olevate tööpakkujate taust on seinast seina. Lasime neid hinnata meie teaduspõhisel krediidiriskihindamise mudelil -
Krediidiskooril. Meie suureks rõõmuks on enamik tööpakkujaid usaldusväärsed ettevõtted.
(täiendus 26.09.2018) /Töötukassa esindaja Ragnar Linde sõnul läbivad kontrolli kõik tööpakkumised, mis töötukassa e-keskkonda sisestatakse ning ebaõigete andmete esitlemisel või kliendi kaebuste puhul lõpetatakse vastavate tööpakkumiste avaldamine. / Töötukassa poolset töökuulutuste kontrolli teemat on varem kajastanud ka
Tartu Postimees, mille andmetel tähendab see peamiselt veendumist, kas ettevõte on olemas ja kas töökuulutuse sõnastus korrektne.
Nende sekka on end aga siiski peitnud ka kõrge riskiga firmad, milledel on ajaloos ette näidata komme oma kohustusi mitte täita (tasuda makse või arveid, esitada aruandlust). Selliste ettevõtete tööpakkumiste vastu võtmisel on juba niigi elumere karidelt lööke saanud inimestel oht uuesti haiget saada. Sest hädas olles usume ikka seda, mida uskuda tahame ning vaigistame oma kriitikameele.
Märgatav osa (üle 10%) töötutest tuleb ehitusvaldkonnast, mis toodab meile paljuräägitud "Kalevipoegi" ja katkiseid perekondi. Sellest veel enam otsivad tööd kaubanduse valdkonna inimesed.
Probleemsed tööpakkujad kahjustavad tööjõuturgu ja suurendavad riigi kulubaasi
Hetkel pakuvad Töötukassa lehel tööd nt ehitusvaldkonnas 12 problemaatilist või riskantset ettevõtet, millel on üleval 17 aktiivset tööpakkumist, millele otsitakse kokku 43 töötajat. See võib aga tähendada pettumust neile 43-le inimesele, sest nende ettevõtete maksejõuetuse tekkimise tõenäosus (12 kuu jooksul)
Krediidiskoori* hinnangul on üle 50% ja täna on neil maksuvõlga ühtekokku üle 100 000 euro.
Kokku on Töötukassa lehel täna üleval 1842 tööpakkumist, kuhu otsitakse 4089 inimest. Nende pakkumiste taga on 1026 ettevõtet erinevatest valdkondadest. Neist 102 on probleemsed ning neil kokku on üleval ca 1,77 miljoni euro eest maksuvõlga. Kõigi 1026 tööpakkuja, kokku 2,43 miljoni eurosest maksuvõlast moodustab probleemsete ettevõtete osa lausa 73%.
Kui nüüd eeldada, et kõik ~4090 töökohta saavad täidetud ning arvestada, et kõikide tööpakkujate seas kokku on probleemsete ettevõtete (millel maksejõuetuse tekkimise risk üle 50%) osakaal umbes 12%, siis on tänase seisuga Töötukassas avaldatud tööpakkumiste puhul ebakindel tervelt 490 inimese uus töökoht.
Kui võtame artikli alguses toodud arvutuse, et ühe töötu peale kulub ca 1100 eurot kuus, siis 490 inimese ebakindel tulevik võib tähendada ca 0,5 miljonit eurot töötusega seotud
kulu riigile kuus.
Kui jätkame sama mõttekäiku, et kõigist töötutest (ca 31 000) umbes 10% asuvad tööle probleemse tööandja juurde ja võivad seega taas töötuks jääda, tuleb võimalikuks kuluks juba 34 miljonit eurot kuus.
Eesti Töötukassa korraldab töötuskindlustust eesmärgiga tagada:
- töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine;
- töölepingu ülesütlemise hüvitamine töötajale koondamise korral;
- töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Juba tekkinud maksejõuetust on täna võimalik üsna mitmel moel tuvastada.
Valides töökohta, valib inimene aga tuleviku, mille osas faktiline info ju puudub. Kvaliteetselt ja teaduspõhiselt maksejõuetust ette ennustada saab täna Inforegistri teaduspõhise Krediidiskoori abil. Tööotsijale ei maksa tööandja profiili üldinfo vaatamine Inforegistris mitte midagi, seega ei näe ma põhjust, miks peaks ta oma tööelu valikuid tegema kinnisilmi?
Kulutused töötutele kasvavad iga aastaga
Nagu öeldud eespool, siis on töötute aitamiseks ja tööle aitamiseks ohtralt vahendeid ette nähtud. Summad on muljetavaldavad ning kasvavad aasta-aastalt. Need on kulud töötuks jäänud inimesele erinevate hüvitiste maksmisele ja tema ümber- või täiendõppele jmt.
Nendest kuludest osa saaks ära hoida pelgalt teades, millised tööandjad suure tõenäosusega töötuid ja seega ka kulusid töötutele tekitavad või suurendavad.
| TÖÖTUKASSA EELARVEST |
2018 |
2017 |
2016 |
| Töötuskindlustushüvitisega seotud kulud |
58 444 285 € |
48 198 448 € |
44 353 958 € |
| Koondamise ja tööandja maksejõuetusega seotud kulud |
32 350 860 € |
28 917 110 € |
24 696 049 € |
| TÖÖTUSKINDLUSTUSE KULUD kokku |
90 795 145 € |
77 115 558 € |
69 050 007 € |
| kasv võrreldes eelmise perioodiga |
13 679 587 € |
8 065 551 € |
2 748 423 € |
| kasv võrreldes eelmise perioodiga |
18% |
12% |
4% |
|
|
|
|
| Tööturuteenuste ja -toetuste, töövõimetoetuse kulud kokku |
318 592 421 € |
204 815 634 € |
79 707 590 € |
| kasv võrreldes eelmise perioodiga |
56% |
157% |
45% |
|
|
|
|
| KULUD TÖÖTUTELE kokku |
409 387 566 € |
281 931 192 € |
148 757 597 € |
| kasv võrreldes eelmise perioodiga |
45% |
90% |
23% |
Kui probleemsed tööpakkujad on selgelt tuvastavad, siis paranevad tööotsijate eduvõimalused (vähenevad kulud töötutele) ning suureneb usaldusväärse tööandja konkurentsivõime tööjõuturul. Tööotsijad saavad firma tausta teades valida suuremat kindlustunnet pakkuva (madalama riskiga) tööandja, kes sel juhul ei pea ebaõiglases konkurentsis töötajate pärast tööjõu eest üle pakkuma. Kulude kokkuhoid suurendab tööandja jätkusuutlikust, mis võimaldab tal pakkuda tublile töötajale veel suuremat kindlustunnet - positiivne sõltuvusahel.
Lõppeks, isegi juhul, kui töötaja valib ikkagi küll suuremat palka pakkuva, aga probleemse tööandja, teeb ta seda vähemalt teadlikult. Teadlik valik vähendab ootamatust ning ehk aitab ka kergendada vaimset toimetulekut ebameeldivustega.
Kontrolli alati tööpakkuja tausta Inforegistris
Kuna
Krediidiskoori hinnangus ei ole põhjust kahelda, siis on meie väikese uurimustöö tulemus murettekitav - üle saja probleemse ettevõtte koorivad niigi nääpsukest tööjõuturgu ja teevad seda pealekauba maksumaksja raha eest Töötukassa lehel, kus tööpakkumisi vaadates ei ole mitte kuidagi võimalik tuvastada usaldusväärsemaid või vastupidi, probleemsemaid tööandjaid. Sama mure on enamike tööportaalidega.
Inforegistris on iga Eestis registreeritud ettevõtte taustainfo koos teaduspõhise
Krediidiskoori antud riskihinnanguga olemas.
Soovitame tööotsijatel alati kontrollida tööandja seisund üle tema profiililt - sisestada ettevõtte nimi Inforegistri otsiväljale ja veenduda, et ettevõttel pole küljes vähemalt punast võlglase märgist. Ettevõtete profiilidel on toodud
tegevuslood. Tegevusloo lõpus on ära mainitud selle viimatise värskendamise aegne krediidiriski klass ettevõtte kohta. Sellest infost (võlamärgis ja krediidiriski klass) peaks tööotsijale juba piisama, et teha oma järgmine tööelu valik oluliselt kindlamal alusel.
Et tööotsija elu veel mugavamaks teha, on Inforegister avanud omaenda tööportaali
PARTNERWEB, mis võimaldab töötajal töökuulutuse juurest kohe liikuda ettevõtte profiilile tausta uurima. Edukas tööpakkuja võib kerge vaevaga lisada oma töökuulutusele Töötukassa lehel otselingi oma ettevõtte Inforegistri profiilile ja lisaks dubleerida töökuulutus PARTNERWEB'is.
Inforegistri külastatavus on äriportaalide seas ülekaalukas ja seda külastavad muuhulgas ka paljud tööotsijaid.
Seega on oluline erapooletu äritausta info kõrval näidata oma tööandjabrändi tugevust ja usaldusväärsust. Nõnda saame omalt poolt kaitsta tööotsijat ja panustada riigi tööpoliitika teostamisse.
Kommentaarid (0)