2018. aasta esimesel poolel majanduskasv aeglustus ja selle mõju on juba näha ka tööturul – näiteks hõive kasvab aeglasemalt kui 2017. aastal. Vabu töökohti on majanduses endiselt palju, kuigi nende arv on veidi väiksem kui aasta eest. Nõnda aeglustub ka palgakasv, kirjutab EESTI PANGA ökonomist Orsolya Soosaar. Tööturu mõningasest rahunemisest hoolimata valitseb endiselt tööjõunappus. Tööandjate hinnangul on töötajate leidmine ikka veel suur probleem ja juba töötavate inimeste osakaal tööealiste inimeste hulgas on ajaloolisel tipptasemel. Palgad kasvasid 2018. aasta esimesel poolel veidi kiiremini kui tööjõu tootlikkus, mis tähendab, et Eestis tootmine läheb kallimaks. Samal ajal on palgakasv paljudes uutes Euroopa Liidu liikmesriikides hoogustunud ja seega ei kalline Eestis tootmine konkurentidega nii hoogsalt kui mõne aasta eest. 2018. aasta teises kvartalis palgakasv aeglustus. Selle taga võivad olla välistööjõu kaasamise leebemad reeglid ja seni tööturult eemal olnud inimeste aktiivsem osalemine. Palgakasvu aeglustumist võib selgitada ka tulumaksureformiga. Kuni keskmist palka teenivate töötajate maksukoormus vähenes tuntavalt ja see võib anda tööandjatele võimaluse 2018. aasta jooksul brutopalka vähem kergitada. Tulumaksureformi mõjul muutus palkade väljamaksmise tava suvekuudel, ning kui see mõjutas ka keskmise palga hinnangut, siis võime aasta teisel poolel näha taas kiiremat palgakasvu.