Ettevõtjatele teeb üha teravamalt muret kasvav tööjõupuudus. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märgib, et tööjõukriisile andis hoogu juurde ka valitsuse poolne majanduse turgutamine 2017. aastal.

• Eesti elatustase on jõudnud ligi 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest
•  Edasist majanduskasvu pärsivad ettevõtete investeeringute langus ja tootlikkuse aeglane kasv
•  Majanduskasv ületab endiselt Eesti pikaajalist kasvuvõimet
•  Tööjõupuuduse probleem oleks väiksem, kui valitsus poleks majandust tagant tõuganud

Statistikaameti hinnangul kasvas SKP teises kvartalis võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga 3,7 protsenti ja võrreldes esimese kvartaliga 1,4 protsenti (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritult). Samuti korrigeeriti varasemate aastate andmeid, nii et Eesti elatustase on jõudnud ligi 80protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Majanduse probleemiks on aga ettevõtete investeeringute langus ja tootlikkuse aeglane kasv. 2016. ja 2017. aasta SKP pea 3-protsendiline ülespoole korrigeerimine toetab hinnangut, et Eesti majanduses on kõrgkonjunktuur kestnud juba mõnda aega. See tähendab, et täiendav majanduse stimuleerimine eelarveliste meetmetega 2017. aastal oli viga. Kuna riik ja erasektor konkureerivad samade ressursside pärast, võib majanduse riigipoolne hoogustamine headel aegadel tõrjuda välja erasektori projekte, mida on vaja pikaajalise kasvu toetamiseks. Tõenäoliselt oleks ka tööjõupuudus ettevõtjatele väiksem probleem, kui valitsus poleks majandust stimuleerinud. Ehkki majanduskasv on aeglasem kui möödunud aastal, ületab see jätkuvalt Eesti majanduse pikaajalist kasvuvõimet. Seni on kiiret kasvu toetanud elanike suurem tööturul osalemine ja hõive kasv, kuid tootlikkuse kasv on aeglane. Teises kvartalis kasvas tööjõu tootlikkus vaid ühe protsendi. Kuna Eestis on tööturul osalemise määr teiste Euroopa riikidega võrreldes juba üsna kõrge, pole tõenäoline, et hõive kasv saab pikemas perspektiivis samamoodi jätkuda. Kui tootlikkuse kasv ei kiirene, ootab majandust ees kasvu aeglustumine. Tootlikkuse kasvuks on vaja  investeeringuid. Värskeimad SKP andmed aga näitavad, et ettevõtete investeeringud on vähenenud. Samas peaksid head ajad majanduses investeeringute kavu igati soosima. Investeeringute langus võib osalt tuleneda asjaolust, et riigi tellimused, aga ka kiirelt kasvanud elamuehitus on tõrjunud turult välja ettevõtete tellimusi. Samas ei ole see tõenäoliselt ainus ettevõtete investeeringute languse põhjus, sest vähenenud on ka investeeringud majanduses tervikuna. Ettevõtete investeeringute puhul ei saa aga kahjuks välistada ka seda, et need on lihtsalt alahinnatud. SKP revisjon, mis tõstis 2016. ja 2017. aasta SKPd pea 3 protsenti võrra, tõi kaasa ettevõtete investeeringute andmete ulatusliku ülespoole revideerimise. SKP andmete korduv samas suunas tagantjärgi korrigeerimine ja SKP esialgne alahindamine kätkeb ohtu, et majanduspoliitilised otsused toetuvad valele alusele ja löövad majanduse tasakaalust välja. Seetõttu tuleb parandada statistiliste hinnangute täpsust ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel lähtuda põhjalikumast analüüsist.   • Hakka Inforegistrit kasutama!