Juba 1899 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 64 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2022

2022. aastal on Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevusi koordineerinud liidu juhatus, kuhu kuulusid juhatuse esimees Ando Eelmaa ja juhatuse liikmed Ants Erik, Harry Pütsepp, Atso Adson, Meelis

Matkamäe, Kadri-Aija Viik, Aarne Volkov, Liina Helstein ja Andres Olesk.

Juhatus on kogunenud aruandeperioodi vältel 11 korda. Lisaks juhatusele ning tegevpersonalile on tegevustes kaasatud olnud soovi korral Eesti Erametsaliidu liikmete esindajad ja külalised. Osa juhatuse koosolekutest toimusid ka hübriid- või veebikoosolekutena MS Teams keskkonnas.

Kuna 2021. aasta lõpus valiti uus juhatuse koosseis, otsustas juhatus koostada ka järgmiseks juhatuse perioodiks tegevusstrateegia, millega määratleti peamised tegevussuunad ja arengu prioriteedid aastateks 2022-2025.

2022. aastal jätkas Eesti Erametsaliit osalemist enamikes metsapoliitilistes protsessides erametsaomanike huvide esindajana. EEML kaitses, esindas ja propageeris oma liikmesorganisatsioonide ja liikmesorganisatsioonide liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul ja tulutooval majandmisel. Muuhulgas osaleti seadusloomes kaasarääkimisel läbi ettepankute tegemise õigusaktidesse, avaliku arvamuse kujundamisel läbi kommunikatsiooni ning ürituste korraldamise. Olulisemate tegevustena osales EEML

Metsanduse arengukava 2021-2030 ning ÜPP strateegiakava väljatöötamisel, mille raames on seni rahastatud kaht olulist metsanduse toetusmeedet (Natura 2000 kompensatsioon ja metsakasvatusinvesteeringuteks kasutatav metsameede).

Metsaomanikele olulise muudatusena saab välja tuua väljaspool Natura alasid olevate piiranguvööndite piirangute kompenseerimise alates 2022. aastast. Kompenseerimise tingimused on sarnased senisele

Natura 2000 meetmele. Üks varem seatud eesmärke, kompensatsioonimäärade ajakohastamine, sai osalise positiivse tulemuse. Nimelt rakendub 2023. aastast sihtkaitsevööndi hüvitise tõus 134 euroni hektari kohta. Lisaks hakatakse kompenseerima ka Natura metsaelupaikadele 2022. aasta alguses seatud majandamise piiranguid. Muudatust ei oleks toimunud, kui EEML ei oleks rahvaalgatuse korras käivitanud petitsiooni ning kaitsnud oma seisukohti Riigikogu keskkonnakomisjoni koosolekul jm.

EEML jätkab kindlasti tööd hüvitiste õiglase ja kohese rakendamise eest, kuna senised muutused ei ole olnud piisavad, et erametsade kasutamise piiramisel rakendatavaid kompensatsioone saaks nimetada õiglasteks.

Olulisemad teemad ja tulemused 2022 aastast:  Piiranguvööndite kompensatsioone rakendatakse väljaspool NATURA võrgustiku metsaalasid;  Loodushoiu Fondi tegevust toetatakse jätkuvalt, et edendada erainitsiatiivist lähtuvat loodushoidu;  Eurotoetuste maksmine erametsasektorile ÜPP-st jätkub;  Alutaguse Rahvuspargi laiendamine ja lendorava uute püsielupaikade kaitse alla võtmine on edasi lükatud;  Metsaseaduse muudatused seoses metsaregistriga on vastu võetud;  Kevad-suviste raiete täielik keelustamine on ära hoitud;  Jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamiseks on jahiseltsid hakanud eraomanikega lepinguid