Juba 5311 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 241 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga ja kommenteeritud 5 korda.

Tegevusaruanne 2022

MTÜ Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on mittetulundusühing, mis tegutseb põhikirja, volinike koosoleku ja juhatuse otsuste alusel. EJS on jahindusega tegelevate juriidiliste isikute ühendus.

Seisuga 31.12.2022.a. kuulus EJS-i 102 liikmesorganisatsiooni 11 423 jahimehega. EJS-s on palgal 6 töötajat, 5 inimest büroos ja 1 koristaja-majahoidja. IT spetsialist ja ajakirja peatoimetaja töö ostetakse teenusena sisse.

EJS on kõiki riigi jahimehi ja välisriikide jahimehi teenindav organisatsioon. Osutatavate teenuste nimekiri ning õigused ja kohustused on antud 22.07.2013. a. (nr. 4-1.1/13/151) sõlmitud EJS ja Keskkonnaministeeriumi vahelise halduslepinguga. Avalikud teenused on kättesaadavad kõikidele jahimeestele koostöölepinguga seotud organisatsioonide kaudu.

Halduslepinguga on EJS-il õigus välja anda ning pikendada jahitunnistusi, välisriigi kodaniku jahitunnistusi, laskekatse tunnistusi, samuti tunnistada neid kehtetuks ja pidada nende üle arvestust. Samuti korraldab EJS jahindusalaseid koolitusi, jahiteooriaeksameid ja laskekatseid.

Ajavahemikul 01.01.2021 - 31.12.2022.a. oli Eesti kodanikele välja antud jahitunnistuste arv 306, välisriigi kodanikele välja antud jahitunnistuste arv 2759, vahetatud jahitunnistuste arv 4, pikendatud jahitunnistuste arv 13, jahiteooriaeksami ja laskekatse positiivselt sooritanud isikute arv 306, kehtivat Eesti jahitunnistust omavate jahimeeste arv 15 631, sh. 15 017 meest ja 614 naist. Välja antud suuruluki laskekatse tunnistusi oli Eesti kodanikele 6246, välisriigi kodanikele 1463 ning vastuvõetud suuruluki laskekatseid 9711. Kehtivat suuruluki laskekatse tunnistust omavate Eesti jahimeeste arv on 9522 ja kehtivat suuruluki laskekatse tunnistust omavate välisriigi kodanike arv Eestis 2453. Kehtivat vibujahi laskekatse tunnistust omavate jahimeeste arv Eestis oli 72.

Laskekatse sooritamist nõudmata välisriigi kodanikele antud suuruluki laskekatse tunnistuste arv on 1463.

Jahiseadusega on antud EJS-le kui jahitunnistuse väljastajale õigus peatada jahitunnistuse kehtivus kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus; samuti peatada jahitunnistuse kehtivus kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud jahiseaduse rikkumise eest. Jahitunnistuse kehtivus peatatakse EJS ametiisiku otsusega. 2022. aastal menetleti ja tehti EJSi poolt tunnistuse peatamise otsuseid 43 korral. Kehtivusaja ületanud jahitunnistuste taastamisi oli EJS-i ja lepingupartnerite juures kokku 12 tk.

EJS-i üks põhikirjaline tegevus on jahindusalaste eetiliste ja kultuurilooliste väärtuste tutvustamine ja jahinduse arendamine koostöös riigi ja teiste huvigruppide esindajatega. EJS juhatus on pööranud suurt tähelepanu koostööle erinevate riigi- ja ühiskondlike organisatsioonidega. Jätkunud on koostöö nii Riigikogu,

Keskkonnaministeeriumi (KeM), Maaeluministeeriumi (MeM), Keskkonnaameti (KeA), Põllumajandus –ja toiduametiga (PTA), RMK ja Erametsaliidu kui ka teiste partnerorganisatsioonidega.

Ajakirja toimetaja Andra Hamburg osales SA Erametsakeskus poolt väljaantava ajakirja „Sinu Mets“ kolleegiumi töös. Koostöös toimetusega anti välja neli õppelehte (aprillis, juunis, septembris ja novembris). Sinu Mets ilmus

Postimehe vahel ning on saadaval ka elektroonilisel kujul Erametsakeskuse kodulehel: http://www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/oppeleht-sinu-mets/. Sarnaselt varasemate aastatega oli jahinduse artiklite ja uudiste jaoks eraldatud rubriik, kus käsitleti aasta jooksul mitmeid teemasid, nagu: kasutusõiguse lubade pikendamine, rannaniitudel elavate niidukahlajate projekt, pliimoona keelustamine, põdrajaht, reflektorite projekt, võõrliikide majandamine, jahihooaja kokkuvõte, seakatku olukord, ulukiasurkondade seisund jms.

2022. a. jooksul andis EJS välja ajakirja Eesti Jahimees 6 numbrit, mis otsepostitusena saadeti ainult EJS füüsilisest isikust liikmetele. Ajakirja tiraaž oli 10 000‒11 000 eksemplari. Ajakirja väljaandmine on muude kaasaegsemate teabekanalite kõrval üks tähtsamaid ettevõtmisi ning seda on jätkusuutlik ka edaspidi. Ajakirja rahastati liikmemaksudest, reklaamimüügist, trükkimise ning postituse kulud kaeti KeMi sihtfinantseerimislepingu toel.

Ajakirja juures tegutseb toimkond, toimkonna koosolekud toimusid regulaarselt iga ajakirja numbri väljaandmise eel, kokku 6 korda.