Juba 811 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 241 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

.

2022 oli Eesti ja Euroopa tuuleenergiale murranguline aasta. Venemaa aggression Ukrainas raputas kogu Euroopa julgeolekut ja tõi kaasa kasvava energiakriisi. Muutunud olukord nõudis kiireid otsuseid taastuvenergia, sh tuuleenergia, arendamiseks. Sõda mõjutas tugevalt lisaks ka tarneahelate toimimist, mis olid juba eelnevalt pinges koroona pandeemiast. Aasta 2022 märksõnadeks olid senisest julgemad poliitilised otsused, energia puudujääk ja pinges tarneahelad. Läbi kriiside valusa kogemuse muutus tuuleenergia olulisemaks küsimuseks “Kuidas?” ja mis asendas eelnevat aastakümmet iseloomustanud “Kas?” mõtteviisi.

Eestis ei valminud 2022. aastal ühtegi uut tuuleparki, küll alustati mitme pargi rajamist. Enefit Green startis Purtse Pargiga, kus on viis tuulikut, millest igaühe võimsus on 4,2 megavatti. Pargi prognoositav aastane toodang on umbes 46 gigavatt-tundi. Pärnumaal Saarde vallas alustas

Utilitas üheksa tuulikuga tuulepargi püstitamist, eeldatav aastatoodang 135 gigavatt-tundi. Park hakkab elektrit tootma 2023 suvel.

Maismaa tuuleparkide rajamist takistas eelmisel kümnendil tugevalt riigikaitseline kõrguspiirang. Selleks, et vabastada enamus Eestist kõrgusepiirangutest, tegi riik otsuse lähiaastatel uutesse radaritesse investeerida kokku 74,5 miljonit eurot. Radarid katavad valdava osa Eesti maismaast ja on plaanitud valmima 2025 aastal.

Pikalt kehtinud kõrguspiirangute leevendamine ja muutunud olukord ühiskonnas tõi kaasa buumi uute tuuleparkide planeeringute algatamisel maismaale. Hinnanguliselt on Eesti maismaal alustatud planeerimismenetlust ligi 5 GW rajamiseks erinevate arendajate poolt. Küll tuleb sellesse numbrisse suhtuda kriitiliselt, kuna paljud alad on kattuvad ja keskkonnamõjude hindamised välistavad tõenäoliselt märkimisväärse osa soovitud aladest.

Kehtivad karmid looduskaitselised piirangud annuleerisid tugevalt ka poliitiliselt välja öeldud ambitsioone uute maismaa parkide rajamisel. Kuigi poliitiline tahe on selgelt olemas, on pea võimatu leida tasakaalu riigi kliimaeesmärkide ja kehtivate looduskaitseliste regulatsioonide vahel. Kui kõik Eestis maismaal kehtivad piirangud asetada ühele kaardile, jääb tuuleenergiaks sobivat ala napid 82 ruutkilomeetrit. Maismaapargid on

Eesti esimene lahendus energiajulgeoleku tagamiseks. Nende rajamine on täna kiirem ja odavam kui merepargid.

Suuremahulise tuuleenergia lisandumisel võrku saab järgmiseks kitsaskohaks võrk ise. 2022 jääb Eesti energeetika ajalukku kui fantoomidega võitlemise aasta. Fantoomliitumised on võrgus broneeritud võimsused, kus reaalselt elektritootmist ei toimu. Eesti elektrivõrk on ajalooliselt olnud selgelt Ida-Läänesuunaline, lisaks on võrguga liitumise kulud arendaja kanda. Võrgus seisvad fantoomliitumised pingestavad uute tootvate üksuste lisandumist nii puuduva reaalse võrguressursi kui veel võimsama võrguühenduse väga suurest maksumusest. Riik algatas rea seadusemuudatusi, mis rakenduvad 2023 ja hiljem. Õiglast olukorda on selles olukorras keeruline leida, lahenduseks jääb deposiidi nõue uutele liitumistele ja rahalised nõuded olemasolevate liitumiste mõistliku aja jooksul kasutamiseks.

2022 sai seaduse vormi pikalt oodatud tuulikutasu. Alates 1. juulist 2023 makstake omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Kuni kuue kuu alampalga suurust tasu saama maismaatuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed.

Meretuuleparkide puhul saab valemi järgi arvutatavat tasu omavalitsus, kelle rannajoonele on park lähemal kui 20 kilomeetrit.

Kalandusettevõtjad hakkavad hüvitist saama juhul, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast. Juba töötavatele tuuleparkidele tuulikutasu maksmise kohustus ei laiene.

Märgiline oli ka 2022 vastu võetud Eesti mereala planeering, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealade varem kehtestatud planeeringud. Eesti mereala planeering koos juba kehtivate planeeringutega hindab Eesti meretuule potentsiaaliks 7 GW.