Minu sügav kummardus Äripäeva ees, kes püüab meile võltsvagaduse läbi selgeks teha ärieetika olemust. Äripäeva arvamuse kohaselt on võlgade ja riskiinfo avaldamine iseenesest õige, kuid selle „võimendatult“ esitamine Storybookis tapab äri. Äripäeva puhul ei tuleks kõne allagi, et kui Infopank, mis tegutseb Inforegistriga samal alal, teeks artikli ja meenutakse seeläbi võlglasele tema kohustusi Võlausaldajate ees. Selline ärieetika, mis tõstab ennast: mina hea ja lükkab teist: tema paha, kannab aga endas kahte sõnumit:

Sõnum Võlausaldajale

Sinu võlglased (kui on) on minu Infopangas peidus ja neid saab näha vaid raha eest. Teisisõnu - Sinu probleemid (loe: kahjud) ei ole meie mured.

Sõnum Võlglasele

Sinu võlad on meie kaitse all, sest aus on neid hoida luku taga ja veel ausam on neist mitte rääkida. Teisisõnu - Sinu hüved (loe: võlad) on meie hoole all. Tõdeme, et Äripäev valis oma põhisõnumis fookusesse vaid ühe osapoole ja unustas arvestamast teise poolega – Võlausaldajaga. Samas poleks ilma kreeditori usalduskrediidita Äripäeval aga üldse võlglasi, kelle taga olevaid numbreid raha eest korra piiluda lasta. Kui Äripäeva peamine põhimõte on seista ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse ees, siis näib vägisi, et selle põhimõtte varjus täidetakse siiski ennekõike Rootsi omanike ootusi. Storybooki ja Inforegistri peamine põhimõte on aga risti vastupidi  - seista ausa, sõbralikuma ja läbipaistvama ettevõtluse eest! Olgu siin taga siis ajakirjandus, digilugu või mistahes muus vormis konglomeraat. Ausus = ausad teod ja austus kõigi osapoolte suhtes! Sõbralikkus = kättesaadavad võimalused heastada tehtut! Läbipaistvus = sõnad räägivad rohkem kui numbrid luku taga!

Siinjuures olgu välja toodud, et Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud 2.veebruaril 2010.aastal juhises maksehäirete avaldamise kohta info, mille § 4 sätestab, et maksimaalne tähtaeg täitmata, kuid aegunud nõude avaldamisest on 13 aastat arvates nõude sissenõutavaks muutumisest.

Sellest juhisest lähtuvalt saame ka faktipõhist digilugu avaldamisena käsitleda, mistõttu Äripäeva väited laimukampaaniast ei vasta siinkohal tõele. Me avaldame nõuded sisukirjeldavas vormis, pakume võimalust heastada Võlausaldajale kahju aga ei nõua seda, kui ei ole selleks soovi. Samuti ei vasta tõele, et võlglased ei ole saanud varasemalt infot ega ole esitatud nõude alusdokumente. Olukord on vastupidine, kõikide võlgaste osas on Kreedixil kindlad menetlusprotsessi reeglid. Ühe nõude menetlemiseks tehakse kulutusi: kuni 25 kõneürituseks ja kuni 10 kirja/meeldetuletuseks, kuid üldjuhul on kõnede logid kordi pikemad, rääkimata kirjadest, millele ei reageerita.

Kokkuvõtteks - võlasummad, hoiatused, reitingud, isikud on alati olnud Inforegistris üleval, kuid nendesamade faktide pinnalt loodud digilugudega soovisime pakkuda ettevõtjatele võimalust sümboolse tasu eest tekitatud kahjud Võlausaldajatele heastada, millega oleks paranenud ka juhatuse liikmete äririski reitingud, mis on peagi nähtavad Juhatuse liikme CV-s.  

Äripäeva artiklite järgselt saadeti meile palju toetavaid kirju ja sõnumeid, kuid isiklikult puges hinge südamest kirjutatud kommentaar Eesti ühelt väärikamalt ettevõtjalt Carl-Jüri Piht´lt, kelle äritegevuse algus ulatub aega, mil palju tänased juhid ei olnud veel sündinudki ja kes seisab sama julgelt ja kartmatult sarnaste väärtuste eest, mis meiegi. Avaldan kirja ilma korrektsioonita, nii nagu ta minuni jõudis. Tere Marie Lugesin tänase Äripäeva artiklit teie ettevõttest. Toetan 100% teie missiooni seista nende eest, kes on alatute ja vastutustundetute "äriinimeste“ poolt petta ja kannatada saanud, piinelnud pikki unetuid öid, kui on selgeks saanud, et sinu investeeritud summad on labaselt investorite grupi poolt omale tasku pandud. Samal ajal magusa jutu ja libekeelsete lubadustega investeerimisprojektide arendajad, laenuküsijad, ettemaksuta kauba saajad, püüavad oma lõputute tagasimakse lubadustega võlasummade väljanõudmise teadlikult selle aegumiseni välja venitada. Normaalse mõtlemisega ettevõtja suhtub teise ettevõtjasse sama tolerantsiga nagu ta ise oma tegemisi toimetab - ausalt, vastutustundlikult ja sooviga oma kohustused täita. Millegipärast on Äripäev asunud seisukohale, et inimesi petnud eri masti ärimehed peavad olema kuidagi priviligeeritud seisundis ja erilises turvatsoonis. Kohe ilmuvad ärieetikast jutlustavad lood, kui jube ja alatu on pettureid avalikustada, kui ebaeetiline on neile meelde tuletada, et neil siiski pole õigust turvatsoonile kuni nad pole oma lubadused ja kohustused täitnud või võla heastamiseks konstruktiivselt investori/kreeditoriga heastamise küsimustes kokku leppinud. Seaduse silmis aegunud asjade taha on küll mugav peituda aga isegi kui ettevõtet ei ole enam, on inimesed, kes kokkuleppeid tegid ja ilmselt petutegevusega ka oma edasise eduka elu kindlustanud. Miks peab pettasaanud inimene olema nii väga tolerantne inimese(ste) vastu, kes on petnud. Keegi ei hakkaks vanu asju üles tõstma, kui pooled oleksid milleski selliselt kokku leppinud, mis ka petetud osapoolt rahuldab. Ülbelt, üleolevalt ja julmalt pettasaanud lepingupoolest ülesõitmine ongi suurim ja alatuim ärieetika rikkumine. Ääretult kahju, et Äripäev, kes teavitab, et nende lipukiri on "ausalt ja kartmatult" , tegelikkuses tahab olla hoopis ebaausate kaitseingel. Kaitstes kartmatult pettureid, näeb Äripäev pettasaanute silmis välja lõmitavana petturite ees. Kuna petetute moraalset valu on alati väga raske hinnata peavad petturite materiaalsed kohustused pettasaanute ees olema igal juhul aegumatud kuni Pooled ei ole leidnud uut rahuldavat kokkulepet. Pearu moodi äri ajamise kaitsmine Äripäeva poolt on küll väga kummastav. Tean mitmeid selliseid inimesi, kes petuskeemiga on omale ilusa elu väljapetetud rahadega kindlustanud ja nad nagu polekski vastutavad oma allkirjade eest lepingutes, kuna võla väljanõudmise aegumine on nii mugav "uus olukord". Pärast seda ilmuvad petturid nagu haiged närilised uuesti oma peiduurgastest ausate meestena välja ning jälle on lugeda kuidas nad uusi püramiide ja ärisid kokku panevad. Kuidas mitte sellest teavitada! Kuidas mitte petturile meelde tuletada, et hoolitse oma hea nime ja maine eest ja tee lõpuks kokkulepe, et vana asi ära lõpetada. Teie tublide tüdrukute missioon, võidelda ebaaususe ja ebaõigluse vastu, on uue Eesti, uue ärikultuuri julge samm õigluse kaitseks. Iga ajakirjanduse tuleriidale viskuv, pettureid kaitsev, ajakirjanik vääriks eraldi taustuuringut, miks ta seda teeb, kelle huve esindab, millist moraali ja ärieetikat tahetakse  peale suruda. Olles väga pikka aega ettevõtluses, ei mõista, miks ausat ja kartmatut äri edendavad inimesed, peaksid leppima ebaaususega ettevõtluses ja inimsuhetes. Usun, et käes on aeg muuta põhjalikult meie ärikultuuri ja ärikeskkonda aegunud asjade selgeks rääkimise kaudu. Vaevalt, et keegi satub ärategemise eesmärgil infoportaali, kui selleks puuduvad mõjusad põhjused. Oleks hea, kui Äripaev ulataks abikäe tuhandetele ettevõtjatele, kelle maine on ohus, et kaitske oma mainet ausa, oma kohustuste tunnustamisega ja halvasti läinud tegevuste heastamise kokkulepetega, mitte petetute  üle irvitamisega. Huvitav, et poliitikas kaevatakse välja ja tõstetakse petuasjad ja petupersoonid aegumatult (ajakirjanike poolt) üles. Miks ettevõtluses peavad asjad teisiti olema? Heade soovidega, Carl-Jüri Piht ____________________ Siiralt ja südamest Aitäh, Carl-Jüri! J Üheskoos ausa ja läbipaistva ettevõtluse eest! Marie