Meedialeht
Vali raport X

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ

Meedialeht ja uudisvoog

5 396 külastajat

52 jälgijat

Eesti Võlausaldajate Liit: jamavaba ettevõtlus on võimalik

Kui e-residentsuse programmijuht Kaspar Korjus palus mul teha lühikese ülevaate e-residentide majandusriskide kohta presidendi ümarlaual, siis polnud mul pikalt mõelda. Kahe päevaga suurt analüüsi ei tee, kuid võrdluse, kas ja mille poolest e-residentide ettevõtete majandustervis erineb kohalike omast, sain teha küll.

Mõni päev aga lihtsalt algab mitmete halbade juhustega ja mr Murphy koos pealinna liiklusega jätsid mind, sinisilmset tartlast presidendi e-residentsus 2.0 ümarlauale kapitaalselt hiljaks. Sestap võtsin seal viisakalt kuulaja rolli ning ümarlaual avaldamata jäänud markantsed näited ja konkreetsed lahendusettepanekud toongi nüüd ära siin artiklis.

Meie majanduspilt, mille taustal e-residendid toimetavad

Me teame, et mida tugevam on konkurents, seda suurem on surve ettevõttele areneda ja ainult arenedes saab kasvada. Aga me teame ka, et turul on ebaausad mängijad ning nende mõju on sageli laastav. Kaotavad võlausaldajad, kaotab maksukoguja ja kokkuvõttes ühiskond tervikuna.

Maksuauk “vaid” 700 miljonit eurot

Maksukoguja on avaldanud, et tänavu on maksuauk olnud rekordiliselt madal – vaid 500 miljonit deklareerimata makse. Lisan siinkohal veel juurde, et ka maksuvõlgnevus on läbi aegade väikseim – ca 200 miljonit. Kirvega löödult – riigil on jäänud saamata 700 miljonit eurot.

Mina täna veel ei tea, mida tähendab olla miljardär, kellel on Eesti riigi suurusjärgus kohustusi, kuid taskus haigutab 700 miljoni eurone auk? Kindlasti aga tean, et seda puudolevat summat on vähendanud Maksuameti absoluutsed töövõidud, nagu 1000€-ste arvete deklareerimine, töötajate register, avalikustatud maksud. Needsamad töövõidud on avaldanud väga head mõju ka ettevõtete konkurentsile.

Maksukohustus või maksuülekohus?

Kui nüüd maksukoguja suudaks lõpetada püsivalt maksejõuetute ettevõtete maksueelised, siis vähendaks ta  märgatavalt seda 200 miljonit maksuvõlga (riigi ootust) ja kaudse mõjuna aitaks sellega ka ettevõtjatel üksteise ees krediidiriske maandada.

Püsivalt maksejõuetute all pean silmas ettevõtteid, kes ei esita aastaid aruandeid ning kelle võlad on püsivad ja/või kasvavas trendis. Kui nad on käibemaksukohuslasena arvel, siis saavad nad maksueeliseid kasutades õiguse teenida tulu, rikkudes samas kohustusi võlausaldajate ees.

Meie käibemaksuarvestuse süsteem toimib vaid eeldusel, et kõik, kes käivet teevad ja arveid välja saadavad, oma raha alati ka kätte saavad – selle raha, millest siis käibemaksu osa riigile üle kanda. Kui aga oma raha ostjalt kätte ei saa, ei vähenda see ometi kohustust tasuda sellesama saamata jäänud raha osas 20% käibemaksu.

Nõnda maksukoguja, teades, et maksejõuetute käibemaksukohuslaste käest jääb suurem maksutulu saamata, teenib väikest tulu ausate ettevõtjate käest, sisuliselt karistades neid nende tubliduse eest.

Selles olukorras oleks igati aus maksta ettevõtjaile vähemalt tagasi nende sellistelt tehingutelt tasutud käibemaks, et veidigi leevendada kahjusid, mis on neile pahatahtlikke võlgnike poolt niiviisi tekitatud. Kui Maksukoguja teenib maksejõuetute ettevõtete tehingupartnerite (võlausaldajate) kaudu käibetulu 20%, siis vaene võlausaldaja kannab kahju nii käibemaksu kui kogu kauba näol.

Maksukoguja peab täitma samapalju hoolsuskohustust kontrollida tausta, nagu nõutakse seda ettevõtjatelt. See tähendab, et maksujõuetul või kroonilisel maksuvõlglasel tuleks kiirkorras sulgeda käibemaksukohustus (mis on samas ka käibemaksu-õigus). Seda mitte tehes annab maksukoguja kui kõikenägija mainega instants turule välja vale signaali “See ettevõte on OK, mina usaldan ja hoian käibemaksukohustust lahti, sinagi võid usaldada ja krediidi talle lahti hoida!”

Eesti ettevõtluse tervisenäitajad

Loomised. Kui 2008 aastal looodi 1000 ettevõtet kuus ehk 12 000 aastas, siis nüüd, 10 aastat hiljem luuakse 25 000 ettevõtet aastas. Meie ettevõtlus on läinud projektipõhiseks ja see trend on kasvav aastast aastasse.

Elutsükkel. Enamik, so 2/3 ettevõtetest eksisteerib vaid 3-6 aastat, misjärel nad leiavad lõpu 90%-l juhtudest sundkustutamise läbi. Keskeltläbi 1000 ettevõtet kuus sundkustutatakse Äriregistrist, sest neil on esitamata 3 ja enam majandusaasta aruannet. Ja üksnes 100 ettevõtet kustutatakse läbi ametliku menetlusprotsessi, milleks on llikvideerimine, pankrot, ühinemine.

Täitmata kohustused. Hetkel on 37 000 ettevõttel esitamata kokku ca 100 000 majandusaasta aruannet (statikasse ei ole arvestatud MTÜ-sid).
2017 aastal kustutati sundkustutamise käigus ametlikult 77 miljoni euro vääringus võlgnevusi, mitteametlikult kindlasti kordi rohkem.

Kroonilised tõved. Nähtusel tankism, on samuti õitseaeg ja GDPR toel on saadud vägilase moodi julgust nõuda enda kohta käiva info kustutamist, et siis peidus olles saada veelgi turvalisemalt tegutseda. Tunnistan ausalt, et tankistid on kuulutanud Inforegistrile sõja ja meil ei jäänud üle muud, kui võtta nende väljakutse vastu. Leiutasime kavala rohu, kuidas seda haigust turult välja ravida, aga sellest juba mõnes järgmises artiklis.

Loe edasi allpool, milline pilt avanes e-residentide juhitavaid ja teisi ettevõtteid kõrvutades ning ka sellest, mis on jamavabadus?

Kõik artiklid