Lisa oma ettevõtte lugu Storybooki

Liitu Inforegistriga tasuta. Hakka kasutajaks

Mis juhtub varsti töösuhetega? Plaanitavate muudatuste majanduslik mõju töötajale ja tööandjale

Riigil küpseb mõte muuta töölepinguseadust, et tööaja ja kaugtöö ning tähtajalise töölepingu regulatsioon vastaks tööjõuturu muutunud ootustele. Sellega seoses tuleb muuta töötervishoiuga seonduvaid õigusakte nõnda, et mis iganes lepinguga töötajate tervis on alati kaitstud, hoolimata lepingu ja töötamise viisi eripäradest. REGISTER OÜ refereerib ja arutleb nende majanduslike mõjude üle.

Kavandatavate muudatuste majandusliku mõju eelanalüüsi ülevaade

Teema puudutab paljusid ning arusaamise lihtsustamiseks refereerime siinkohal eelnõude infosüsteemis avaldatud „Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“ dokumenti:

Kavandatav muudatus 1. Tööandjal ja töötajal on võimalus kokku leppida tööajas ajavahemikuna ehk võimalus sõlmida miinimum-maksimum töötundidega tööleping

Töötajale tähendab see ebakindlust töötundide ja sissetuleku osas, mis kõigub vastavalt reaalsetele töötundidele (suurim lubatud kõikumine 15h nädalas). Siiski on plaanis nõue, et töötajale tuleb töötasu maksta vähemalt töölepingus kokku lepitud minimaalsete töötundide määras. Kokku oli 2017. aastal Eestis hõivatuid 658 600, palgatöötajaid nendest 89,8%.

Tööandjale tähendab see suuremat paindlikkust just hooajaliste ja varieeruva töökoormusega tööde jaoks töötajate leidmisel. Eelkõige peaks see vajadus puudutama teenindussektorit.

Omalt poolt lisame siia, et sel juhul ei ole vaja maksta selliste ametikohtade puhul tasu täistööaja eest, kui tegelikult tööd nii palju pakkuda pole. Samuti on võimalus suurenevale nõudlusele koheselt reageerida, tõstes töötundide mahtu vajadusel kokkulepitud maksimumini ja nõnda tõsta käivet kiiresti, kaotamata viivituse tõttu huvitatud kliente.

Kavandatav muudatus 2. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja kasutamine

Kavandatav muudatus 4. TTOS näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise IKT-põhise kaugtöö kasutamisel, kui see on mõistlikult teostatav

Peamiselt töötavad kaugtöö vormis juhid ja tippspetsialistid (38%), teistel ametialadel jääb kaugtööd teinute osakaal 8%-17% vahele, sihtrühm hinnati väikeseks. 2015. aastal oli kaugtööd tegevaid töötajaid 18%-s organisatsioonidest. Iseseisev otsustuspädevus tähendab, et tööaja ja -koha nõuded on väga paindlikud. Siin ei too eelanalüüs majanduslikku mõju eraldi esile, seega pakume omalt poolt välja järgmist:

Töötajale tähendab see muudatus põhimõtteliselt võimalust teenida rohkem ja kulutada vähem. Näiteks paremat kaugtöö kokkuleppe saamise võimalust töölepinguga, sest tööandjate huvi selleks peaks suurenema. Töötaja ei ole sunnitud otsustama võlaõigusliku lepingu kasuks ja säästab sellega endale tervisekindlustuse kulud. Töötaja saab paremini ühildada töö- ja eraelu ning nt töötada eri asukohtades asuvate tööandjate heaks. Kuna atraktiivsemad tööpakkujad on koondunud tõmbekeskustesse, siis annab see paremaid töö leidmise võimalusi keskustest eemal elavatele spetsialistidele, kellel on võimalik elukohta vahetamata asuda parema sissetulekuga töökohale. Ka on töötajal igal juhul otsene kokkuhoid transpordilt töökohale, sh aja kokkuhoid (Tallinnas võib nt tipptunnis vaid 5 km vahemaa läbimine hullemal juhul võtta kuni tunni). Teisalt tähendab see aga ka kulu endale tervisliku töökoha kujundamisele.

Tööandjale tähendab see esmalt, et kogu vastutus töötaja tervise säilitamise eest ei lasu enam tema õlgadel ning kui see (muudatus 2) võimalus on valitud töötaja algatusel ja soovil, siis tähendab see tööandjale kindlasti motiveeritumat ja seega ka tootlikumat töötajat – mis lubab loota paremaid finantstulemusi. Väheneb tööandja kulu töötajale töökoha ja töötingimuste loomise osas ning kulud töö- ja puhkeaja jälgimisele ja nõuete täitmisele. Näiteks kasutavad ühte füüsilist töökohta tööandja asukohas erinevad töötajad kordamööda, viibides ülejäänud aja mujal. Alustavatele ja tõmbekeskusest eemal asuvatele ettevõtetele on see hea võimalus saada pädevaid töötajaid, sest rohkem ressurssi jääb töökohtade loomise arvelt hoopis palgafondi. Kuigi mõnel juhul võivad tööandjad võtta enda kanda kulu ja varustada ka töötaja kaugkontorit.

Kavandatav muudatus 3. Tähtajalise töölepingu sõlmimise paindlikkuse suurendamine

2016 oli tähtajalise töölepinguga töötajaid 3% ning 2015 a uuringu andmetel oli selliseid töötajaid 35%-s ettevõtetes, millest kolmandik olid äriühingud. Praegu on lubatud tähtajalist töölepingut sõlmida mõjuval põhjusel – kui tegemist on ajutise iseloomuga tööga. Täna on aga töötajaid, kes tahavad ka püsiva iseloomuga ametikohal töötada lühiajaliselt. Majanduslikku mõju avaldatud eelanalüüs ei käsitle, kuid meie näeme seda järgmisel kujul:

Töötajad, kes on huvitatud peamiselt lühiajalisest töösuhtest ja paindlikematest valikutest, saavad võlaõigusliku lepingu asemel kergemini valida tähtajalise töölepingu, mis tagab neile paremad tingimused, sh tervisekindlustuse, mille kulud tuleks sotsiaalmaksu näol võlaõigusliku lepingu korral kanda temal endal.

Tööandjale võimaldab suurem paindlikkus selget kokkuhoidu tööjõukuludelt, sest tööjõu vajaduse ja töökoormuse muutumisel väheneb tavapäraste töölepingute tõttu tekkiv inertne tööjõuressursi alakasutus või puudujääk.

Kavandatav muudatus 5. Kolmandast riigist ajutiselt Eestisse lähetatud töötaja tervis ja ohutus on kaitstud

2017. aastal töötas lühiajaliselt ca 7500 kolmandatest riikidest pärit isikut.

Kavandatav muudatus 6. Ühisel töökohal võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute tervis ja ohutus on kaitstud

Viimase muudatuse eesmärk on, et VÕS alusel tööd tegevatele isikutele oleks tagatud tööga seotud ohtudest teavitamine ja kaitse ning vastupidi, ka tema ise on kohustatud teavitama, millised ohud teistele tema tööga/tegevusega kaasnevad.

Töötaja osas ei ole muudatuse 5 ja 6 majanduslikku mõju välja toodud. Mainimist väärib tervisekontrolli kulu, mida selline töötaja ei pea ise kandma. Kohustuslik kontroll omab ennetavat mõju ja aitab nõnda ära hoida terviseabi kulutusi töötajale, kellel puudub Eestis tervisekindlustus ja kes muidu võibolla ei jõua oma tervisehädaga arsti juurde piisavalt varases staadiumis.

Tööandjal on positiivse mõjuna mõlema muudatuse puhul välja toodud kindlustunne, et jäävad ära tööõnnetused ja tervisekahjustused. Samas aga peab tööandja korraldama ka ajutiselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele töökeskkonnaalase juhendamise, väljaõppe ning hoolitsema vajadusel nende tervisekontrolli läbiviimise eest.

Muudatuste rakendamine

Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 2019. aasta I-II pool
Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020. aasta I-II pool

 

• Hakka Inforegistrit kasutama!

Kommentaarid ja hinnangud

Aitäh kommenteerimast! Kommentaar on ülevaatamisel ja avaldatakse kinnitamise järel.
Teguri 37B

Artikli avaldamisel on antud ettevõtte Krediidiskoor usaldusväärne

Reiting: 5

REGISTER OÜ Storybook

REGISTER OÜ peavoolumeedias

REGISTER OÜ seosed veebis

Veebisügavustest REGISTER OÜ kohta leiduvad nimed, märk- ja omadussõnad aitavad mõista selle ettevõtte olemust, suhteid, väärtuslikkust või traagikat

Storybook soovitab

0.01
REGISTER OÜ
Registrikood: 11735006

Soovitame nädala loetumaid lugusid

Hinda ja kommenteeri firmat

REGISTER OÜ

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga.

Reiting:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga