Lisa oma ettevõtte lugu Storybooki

Liitu Inforegistriga tasuta. Hakka kasutajaks

Uus Maksukorralduse seadus – kas maksukohus või maksuülekohus?

Valitsus kiitis heaks Maksukorralduse seaduse muudatused. Edaspidi hakkab maksukoguja lihtsustatud korras ja põhjendatud maksuvõla korral vastutusele võtma ettevõtjat, kes on tahtlikult võla tekitanud ja seda juhul, kui ettevõte ise võlga ära maksta ei suuda. Seadus peaks jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.

Äripäeva hinnangul muudab uus seadus mõttetuks variisikute kasutamise äris ja vähendab maksueelisega pettusi, kuid Eesti Võlausaldajate Liit ei ole selle väitega nõus.

Kui Maksuamet saab nüüd hakata lihtsustatud kujul võlgade eest põgenevatele juhtidele määrama vastutusmenetluse otsuseid, kasutades selleks automaatseid mehhanisme ja e-templeid, siis selle muudatusega teenib ta ikkagi vaid iseenda huve – vähendab ressursikulu ja suurendab maksutulu.

Räägime ikkagi asjadest nii nagu need on. Maksukorralduse seadus on Maksuameti seadus ja selle eesmärk on suurendada maksutulu, mitte võidelda variisikutega. Maksuvõlad ja maksuauk kokku on käesoleval aastal ca 700 miljonit eurot ja see on läbi aegade madalaim tulemus, kuid kõnealuse muudatusega peaks see nüüd veelgi vähenema.

Kõige hullem stsenaarium – maksuvõlg “kolib” erasektorisse

Võib ju olla nõus väitega, et maksuvõlgade korral muutub variisikute kasutamine mõttetuks. Aga ettevõtted, millel ei ole maksuvõlgu, kuid on võlad ettevõtjatele – mismoodi maksukorralduse seaduse muudatus siin ettevõtjaid aitab?

Ainus kasu, mis ettevõtjad võivad saada, on see, et kui riik teenib suuremat maksutulu, siis võib-olla jäetakse ettevõtjad rahule uute maksude väljamõtlemise või nende olemasoleva koormamise suurendamisega.

Aga ka selle kasu võib ära nullida kõige hullema stsenaariumi järgi just see, kui võlgu ei hakata enam jääma Maksuametile, vaid nende võlad kolivad üle erasektorisse. Arvata, et selle ühepoolse maksukorralduse muudatusega ei teki enam ettevõtluses võlgasid, on ilmne naiivsus. Sest on teada-tuntud tõsiasi, et maksuraha kasutatakse vajadusel käibevahenditena – ehk siis krediidina. Seega võlausaldajate maadlused tankistidega võivad sellest muudatusest sootuks hullemaks minna.

Kõik ei ole siiski nii lihtne, et kui mina pühin oma õueala prahist puhtaks, siis hakkavad ka teistel aiad läikima.

Ma olen kuulnud riigiesindajate käest, et “Mis te halate – hakake ka tegutsema, nagu meie. Minge kohtusse oma õigusi kaitsma, selleks on need loodud!”.

Püüame siis nüüd võrrelda tavalist ettevõtet ja Maksuametit. Ükskõik millist võrdlust siin ka ei rakendaks, mitte ükski ei sobi. Maksuamet on ikkagi suur gigant-organisatsioon, kus töötab üle tuhande inimese. Neil on oma seadus (Maksukorraldus). Neil on massmenetlusest tulenev ressursikokkuhoid, vabad finantsid. Nad ei tea, mida tähendab tavalise ettevõtja igapäevane ellujäämiskursus, millele tihti ei paista silmapiiril lõppu olevat. Kui nüüd siia liita veel tavalise ettevõtja vaba rahavoo puudus, mis takistab raskete ja pikkade kohtulahingute ette võtmist, siis ma usun,  et iga mõtlev inimene mõistab, et ei saa võrrelda võrreldamatut.

Maksuülekohus võlausaldajast ettevõtjale

Teeme nüüd veel hästi lihtsasti kõik selgeks ühes aritmeetilise näitega, et mitte miski ei jääks enam arusaamatuks võlausaldaja vaatest.

Maksuameti klientideks on kõik Eestis tegutsevad ettevõtted ja tema teenib oma tulu maksude näol. Näiteks käibemaksu tulu, mis on ettevõtja müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahe. Juhul kui see käibemaksu vahe jääb tal saamata, on see vaid marginaalne osa võrreldes sellega, millist kahju kannab võlausaldaja, kui talle jäädakse kauba eest võlgu. See on suurem 10 korda ja enamgi veel, võrreldes Maksuameti saamata jäänud maksutuluga.

NÄIDE

Ettevõte NÄLG OÜ ostis 10 televiisorit ettevõttelt KAUP OÜ summas 10 000€ + km (kokku 12 000€) ja müüs omakorda need ära summas 15 000€ + km (kokku 18 000€)

NÄLG OÜ deklareeris kohusetundlikult maksuametis 2000€ ostu käibemaksu ja 3000€ müügi käibemaksu. Nende summade vahe on 1000€, mis jäi talle maksukohustusena tasuda.

Müüja KAUP OÜ ostis tootjalt televiisorid 8000€ + km eest (kokku 9 600€). KAUP OÜ deklareeris maksuametis müügi käibemaksu 2000€ ja ostu käibemaksu 1600€.  Selle vahe 400€ maksis ta ära Maksuametile.

NÄLG OÜ jäi võlgu nii Maksuametile kui võlausaldajale, sest ta otsustas võlgade eest põgeneda, kasutades selleks tankisti. võlausaldaja KAUP OÜ kassapõhine kulu on 9600€ ja käibemaksu kulu 400€. Kaotus kokku 10 000€.

Maksuamet teenis selle televiisorite tehinguga võlausaldaja KAUP OÜ arvelt 400€ maksutulu ja jäi ilma NÄLG OÜ deklareeritud 1000€-st maksutulust. Maksuameti võit on 400€ ja kaotus saamata jäänud tulu näol 1000€.

Uue Maksukorralduse muudatusega nõuab Maksuamet sisse NÄLG OÜ endiselt juhatuse liikmelt 1000€ ja on sellega võitnud kokku 1400€ (1000€ võlglase arvelt ja 400€ võlausaldaja arvelt). Võlausaldaja kandis kulu, kaotas netokäibe ja käibemaksu, mida seadus ei luba tal tagasi arvestada (krediteerida).

TABEL 1

TEHING  NÄLG OÜ   KAUP OÜ   EMTA planeerib laekumist 
müük        15 000 €      10 000 € 
käibemaks          3 000 €        2 000 €  1 000 €
kokku käive (müügiarve)        18 000 €      12 000 € 
ost        10 000 €        8 000 € 
käibemaks          2 000 €        1 600 €  400 €
kokku kulu (ostuarve)        12 000 €        9 600 €  1 400 €

 

TABEL 2 (kassapõhine)

TULEMUS  NÄLG OÜ   KAUP OÜ   EMTA tulu täna   EMTA tulu tulevikus 
tasub ostu eest                 –   € –    9 600 € 1 000 €
saab kätte müügist        18 000 €              –   €
tasub km maksuametile                 –   € –        400 €            400 € 0 €
KOKKU tulu
       18 000 €  –  10 000 €             400 €  1 400€ 

 

Kui maksuamet kasutab oma seadust selleks, et saada kätte võlglaselt 1000€ , siis mida teeb võlausaldaja? Kas küsib riigilt tagasi makstud käibemaksu 400€, mida kohustati teda Käibemaksu seaduse järgi maksma, samas kui mitte ükski seadus ei piira tankistide kasutamist?

Kõike kokku võttes, kas see ei ole see ettevõtjatele mitte maksukohustus vaid hoopis maksuülekohus? Mida arvad Sina, hea lugeja?

 

Ausa ja läbipaistva ettevõtluse eest!

Kommentaarid ja hinnangud

Aitäh kommenteerimast! Kommentaar on ülevaatamisel ja avaldatakse kinnitamise järel.
Valukoja 8

Artikli avaldamisel on antud ettevõtte Krediidiskoor usaldusväärne

Reiting: 5

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ Storybook

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ peavoolumeedias

?

LAADIN VEEL ARTIKLEID LAADIN VEEL ARTIKLEID Laadin.. Laadin..

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ seosed veebis

Veebisügavustest EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ kohta leiduvad nimed, märk- ja omadussõnad aitavad mõista selle ettevõtte olemust, suhteid, väärtuslikkust või traagikat

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ viimased sündmused

?
icon

Organisatsiooni kajastus meedias.

Organisatsiooni kajastus meedias: "Ärieetikat ei tohi unustada ka võlgade nõudmisel".
Kajastatud subjektid:ÄRIPÄEV AS, EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ, Janno Perv, KREEDIX OÜ, Mait Soasepp, Marie Rosin

icon

Juhatuse liikme lisamine.

Juhatuse liige Silver Park (20.04.1988) lisatud ettevõtte juhatusse

icon

Juhatuse liikme lisamine.

Juhatuse liige Silver Park (20.04.1988) lisatud ettevõtte juhatusse

LAADIN VEEL TEATEID Laadin.. Laadin..

Soovitame nädala loetumaid lugusid

Hinda ja kommenteeri firmat

EESTI VÕLAUSALDAJATE LIIT MTÜ

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga.

Reiting:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga